Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse eesti kirjakeelele. 7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni sõnaraamatu." Friedrich Robert Faehlmann- esimene lektor, kes püüdis eesti keele ehitust paremini kirjeldada ning avaldas 32 artiklit eesti keelest. Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8. 9
Üleüldse armastuse välja näitamine erinevates kultuurides on erinev, eestlased on sageli pigem kinnised, sel ajal kui lõuna-poolsemates riikides mehed naisi kingituste ja musidega üle kuhjavad. Kui pulmapidu on edukalt üle elatud ning pandud paika kelle jalas on perekonnas püksid, siis tuleb välja järgmine probleemne punkt kuidas kasvatada lapsi. Kas õpetada lastele vaid kohalikku riigikeelt või luua kakskeelne perekond? Millist jumalat lapsed uskuma peaksid? Mis keelsesse kooli/lasteaeda lapsed panna? Nagu näha, siis võimalikke karisid on mitmeid aga see ei tähenda sugugi, et abielu teisest rahvusest inimesega alati luhtuma peaks. Võib-olla vajab selline kooselu rohkem kannatust ja paljut suhtlemist omavahel aga soovi korral on kõik võimalik.
Eesti keelde tõlkija kommentaar kommentaar: ''Kes on kogu Hingega tõeotsingutel tõeotsingute ning soovib sukelduda sügavamale inimkonna ning selle jumalikkuse tundmisele ja mõistmisele, sellele soovitan jälgida kanalit (inglise keelne) Thyalwaysseek youtube'is viide allpool https://www.youtube.com/channel/UCKY8BFowze3w1hSn1JBRV1Q või lisada ennast eesti keelsesse müsteeriumite õpilaste gruppi Eraku Peidupaik Facebookis Facebookis'' (Ajakirjast Sunrise, Detsember 1979. Copyright © 1979 Theosophical University Press)
kirjanduspilti. Teda kõrvutati Betti Alveri sõnasära ja kujundite sarnasuse pärast. Kasutab stiilimänge. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. Kirjutab ka Kodavere murrakus ja toob lapsepõlva maastikku luulesse. 26. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 198695. Uut moodi paljusus, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, mis tungivad eesti keelsesse teksti rohkem kui varem. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga. Intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus; kollektiivsete väärtuste relativiseerimine; kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt; fragmentariseerumine ja zanriline avatus; iroonia; keelekeskse modernismi esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine. Draama: prooviprotsessist sõltumatud näidendid (Kivirähk, Jaan Undusk, Kivastik jt)
maastiku kahe telje abil, mis ühendavad subjektiivsust ja objektiivsust ning ruumi ja substantsi. Loodusteadus tegeleb ruumi objektiivse osaga, kunst tegeleb substantsi subjektiivse osaga. Sotsiaalteadus balanseerib nende kahe vahel. Keskele jääb kordumatult sulandunud muster, milles on ühteaegu nii objektiivsust kui subjektiivsust, nii ruumi ku substantsi. Seda osa tulekski nimetada maastikuks. Möödunud sajandil oli tavaline kultuuri- ja loodusmaastiku vastandamine. Eesti keelsesse käsitlusse tõiselle granö ja ingliskeelsesse Sauer. Loodusmaastik on siis inimtegevusest puutumata maastik, millest inimene oma tegevusega kujundab kultuurimaastiku. Nende vahele jääb hulk vaheastmeid. Teised nagu jones ja Cosgrove välistavad vastandamise, kultuuri ja loodust käsitletakse kui maastiku kaht eri kihti. Looduskiht all (reljeef, taimed, veed), kultuurkiht peal (teed, hooned, põllud). Maastik on pärand. Kolmas käsitlus jätab loodusmaastiku kõrvale ja käsitleb
süstematiseeriks keele grammatilist ja sõnavaralist ainestikku. Stahl 1637, Gustlaff 1648, Göseken 1660, tolleaegne kirikukirjandus ja grammatikad ei jõudnud veel talurahva kätesse. Kirikukirjanduse tõlkimise-avaldamise järgmine hoog tuli Liivimaa kindralsuperintenendi Johann Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt, viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius. Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas
annaabi.ee 
