Selle juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele, pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Sinna jäi ta 18 kuuks, mille jooksul kirjutas oma "Londoni sümfooniad". Kõikjal, kuhu ta ka poleks läinud, saatsid teda kiiduavaldused. Viimase loomepuhangu ajal Viinis aastatel 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi.
Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma
Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli orkestraalse kõla saavutamine kasutades mitmesuguseid võtteid. Parema pedaali abil pannes meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri
Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma
Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A
Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas
annaabi.ee 
