Vältida tuleks geneetilist kallutatust seetõttu, et selle esinemisel esineb tõenäoliselt ka teisi kallutatuse vorme. Kui keeled on liiga lähedalt seotud ajas, siis on nad tõenäoliselt seda ka ruumis (geograafiliselt) või tüübilt (olles näiteks pärinud sarnase sõnade järjestuse) ning seda võivad rääkida ka sarnase kultuuriga inimesed. Seda saab vältida selliselt, et võtta valimisse keeled, mis pärinevad erinevatest keelkondadest, kuid selle tulemuseks oleks liiga väike valim, mitte rohkem kui 30 keelt (kui arvestame Ruhleni (1987) klassifitseerimist). Sellisel juhul peaks lisama ka isoleeritud keeled (keeled, mis pole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega), mis moodustavad igaüks ise omaette keelkonna. Kuid enamasti tahavad keeltevahelised uuringud saada globaalselt kehtivaid tulemusi, mistõttu on paratamatu, et vajaminevasse suurde valimisse saab lisatud mõningaid geneetiliselt seotud keeli.
Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989) Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` c) August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest. (Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu 5 inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud.
lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad sugulushüpoteesid mitmeid kontrollimisi ja üha rohkem võrreldakse lisaks põhisõnavarale ka erinevate teadusharude tulemusi. Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse
- keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. - Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. - Keskmes keele sünkrooniline uurimine. - Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. c) August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest. (Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud.
veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest. (Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud.
annaabi.ee 
