Uurimismetoodika Kvantitatiivne sotsiolingvistika kasutab informantide valikul juhuvaliku meetodit. Valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist ja püütakse teha nii, et igal inimesele oleks potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Tekstide kogumisel on oluline väide, et lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil. Selliseid keelevariante nimetatakse vernacular variety. Vernakulaar on mingi keeleühiskonna kohalik (indigenious) variant. See on dialekt, mis pole rahvuskeel või normikeel (standard variety) või lingua franca. See on stiil, mis on seotud argiste/informaalsete kontekstidega. Uurimine on kvantitatiivne, sest inimesed kasutavad väga harva ainult ühte või teist varianti. Tavaliselt kasutavad nad teatud määral ühte ja teatud määral teist. Selle taga on ka
Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti. Primaarne allikas alati parem kui sekundaarne, st kellegi poolt (mingi teooria või hüpoteesi alusel) töödeldud näited. Sekundaarseid allikaid tuleks kontrollida, sest nad esindavad paremal juhul dokulekte (dokumenteeritud keelevariante. Emakeelne kõneleja – hea, kuid küsitlus ei ole loomulik situatsioon VALIM - Valik peaks sisaldama võimalikult erinevaid keeli a) geneetiliselt ja b) areaalselt, et välistada ajaloolist sõltuvust. - Kui uuritakse haruldast nähtust, siis peaks valik olema suhteliselt täielik. Nt Greenberg uuris glotaalseid konsonante ja tal oli 150 keelt, mis praktiliselt olidki kõik teadaolevad.
teatud kogum võimalusi ennast identifitseerida. Samuti on neil teatud hulk võimalusi rääkida: nad saavad valida eri rääkimisviiside vahel. Vaatamata sellele, et me räägime enamasti eesti k, erineb meie keelekasutus siis, kui me räägime sama vanade inimestega ja kui me räägime endast vanemate või noorematega. Nt vanavanematega rääkides kasutame teistsugust keelt kui nooremate õdede-vendadega rääkides. Hudson (1980) on väitnud, et me kasutame osavalt neid keelevariante, mis on olemas ja mida me teame/valdame. Erinevate keelevariantide kasutamine võimaldab meil kui rääkijatel ennast paigutada mitmetasandilisse ühiskonda. Samamoodi võimaldavad eri keelevariandid meil kui kuulajatel paigutada teisi rääkijaid sellessesamasse mitmetasandilisse ruumi. Vanust (nagu ka sugu, sotsiaalset klassi, geograafilist ja etnilist päritolu) on uuritud kui üht faktorit, mis liidab meid ühiskonnaga ja põhjustab keele varieerumist.
sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks. Peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus. Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades. Iga liiki variante saab nimetada murreteks. Geograafilistel erninevustel põhinevaid variante võib täpsemalt nimetada territoriaalseteks murreteks, olukorrast sõltuvaid keelevariante nim. registritekse stiiliteisendeiks. Üksikinimene keelekuju nim idiolektiks e isikukeeleks. Ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju on sotsiaalne murre e sotsiolekt. 7)kognitiivne lingvistika: kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood.
Kõne funktsionaalsüsteemi perifeersed allsüsteemid Perifeerne kõneaparaat: Selle tegeuvus sõltub kõrgemast juhtimisest, aga ta peab ka ise olema suuteline ülesannet täitma. Üks allsüsteem koosneb 3-st allsüsteemist. -Kõnehingamise süsteem regu-b õhuvoolu kiirust, kesust, rõhku. -Helida ja mürade tekitamise süsteem.Heli tekitatkse häälekurdudega. Müra tekitatkse (künetrakti ahtustes ja sulgudes ehk pm suukoobastes.) -Resonaatorsüs produtseerida keelesüsteemile vastavaid keelevariante häälikuid + üleminek ühelt häälikult teisele (siirdamine) on väga oluline ehk ladus rääkimine. -Häälikute tunnuste realiseerimine kõnesegmentides (siirded!), prosoodika( rõhk, toon, rütm). -Neeluõõs neel on osa perifeerseest süsteemist, mis ühendab/seob neid eirnevaid allsüsteeme just neelu kaudu ilmneb see lihasseos. Teiselt poolt lihastega, mis seotud häälekurdudega ja kaudselt ka hingamist.
annaabi.ee 
