Iseseisev töö 1 Leidke, millise keelevariandiga on tegemist ning kes ja millal räägib või kellele kirjutab. Põhjendage, mille järgi oma oletuse tegite. Mõelge, kas ja kuidas on teksti (katke) sisu võimalik neutraalselt (igasugusesse oludesse sobivalt) vahendada. 1. Eeee...kas sesamune, kule se kuradi Mari on vaikselt uttu tõmmand, ma mõtlesin ta oma poole vedada, lõpp kaif plika. Internetisuhtlus. Üks sõber teisele. Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks m...
Konkreetsed keeleüksused realiseeruvad keelekasutusprotsessis. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreesetest realiseerumisjuhtumitest. 5. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraaktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus (vt keel vs. keelekasutus). Rangelt öeldes, me ei räägi ,,eesti keelt", vaid ,,kõnet". 6. Keelevariandid/keelekujud/allkeeled (varieties, lects). Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Isegi samast soost sama põlvkonna ja samst piirkonnast pärit inimesed ei räägi ühtemoodi. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub olukorrast, nt ametlikus olukorras, olmes, suuliselt ja kirjalikult jms ei suhtle me samamoodi. Võib rääkida
õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteoreetik Ferdinand de Saussure eristas keelt ja kõnet ( langue et parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses
siis, kui me räägime sama vanade inimestega ja kui me räägime endast vanemate või noorematega. Nt vanavanematega rääkides kasutame teistsugust keelt kui nooremate õdede-vendadega rääkides. Hudson (1980) on väitnud, et me kasutame osavalt neid keelevariante, mis on olemas ja mida me teame/valdame. Erinevate keelevariantide kasutamine võimaldab meil kui rääkijatel ennast paigutada mitmetasandilisse ühiskonda. Samamoodi võimaldavad eri keelevariandid meil kui kuulajatel paigutada teisi rääkijaid sellessesamasse mitmetasandilisse ruumi. Vanust (nagu ka sugu, sotsiaalset klassi, geograafilist ja etnilist päritolu) on uuritud kui üht faktorit, mis liidab meid ühiskonnaga ja põhjustab keele varieerumist. Üks võimalus end kirjeldada on vanuse ja põlvkonna kaudu. Need mõjutavad keelekasutust. Lisaks neile mõjutab keelekasutust ka inimese vanus, kellega räägitakse. Võtmesõnad näitavad vestluses rääkija vanust.
Kui seal viited puuduvad, on tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt,
annaabi.ee 
