võrdlus”. Uurimisprojektil olid lisaks keelesüsteemide teoreetilisele võrdlusele ka praktilised eesmärgid ja selle tulemusena pandi alus eesti ja soome keelesüsteemide võrdlevale analüüsile. 1983.aastatel alguse saanud vigade analüüsi seminaridest kasvas välja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja nime kandev väljaanne, mis sisaldab eesti ja soome keele võrdleva ning eesti ja soome keele omandamise uurimise tulemusi. Kontrastiivsele keeleuurimisele osaks saanud kriitikast hoolimata on sellel oluline roll lähtekeele mõju uurimisel, sest just lähte- ja sihtkeele ühisosa leidmise kaudu on võimalik tuvastada ülekande protsessi. Sarnasussuhete tüübid jagunevad objektiivseks,tunnetatud ja oletatavaks sarnasuseks. Objektiivne sarnasus leitakse lähte ja sihtkeele leksikaalgrammatiliste konstruktsioonide ja süsteemide võrdluse kaudu. Tegelik sarnasus ilmneb keeletevahelises sümmeetrilisuses.
keskendub neis leiduvatele kriisiolukordadele. Kirjanik valib välja üksikud kriitilised momendid ning kätkeb mõne perekonna või linna saatuse tugevalt kokkusurutud sündmustikku, mis areneb piiratud ajas ja ruumis. Keel ja tragöödia Tragöödia põhiteemaks on keele tähendus. Arutletakse selliste eetika põhimõistete üle nagu "õiglus", "vooruslikkus", "väärikus" või "puhtus" ning defineeritakse need uuesti. Tragöödia oli reaktsiooniks kriitilisele keeleuurimisele. Keele ja selle tähenduste probleemi kaalukust näitab asjaolu, et seda käsitleti nii komöödia- kui ka tragöödialaval. Sõna, muusika ja liikumine olid tragöödia põhiosad, kuid dramaturgide käsutuses oli ka mõningane lavatehnika, millega sai näiteks kangelasi lendama panna. Üldiselt oli lavakujundus pigem lihtsustatud kui realistlik, kasutati suhteliselt nappe kulisse ning rekvisiite. Maskides ning
· " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneelusolend) · troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndimamarssima) · meronüümia e. osa -- tervikuseos (nt autorool) · antomüümia (pikklühike) · järgnevusseos (seob eelkõige verbide tähendusi, nt norskamamagama)" (Arvutimaailm, 2002). 7 Kokkuvõte Tehnoloogiline areng on avaldanud suurt mõju ka keeleuurimisele. Arvutite kasutusele võtuga tekkis mitmeid huvitavaid probleeme, kuid samas on see loonud uusi lahendusi ja võimalusi. Arvutilingvistika mängib kaasaegses ühiskonnas olulist rolli ning on perspektiivikas ala mida arendada. Rakendused on kasutusel nii eraettevõtluses kui ka teduslikes uurimistöödes. Arvutilingvistika esimene suurem taksitus oli ja osaliselt ka on keeleressursside digitaliseerimine. Peamiseks probleemiks on situtatsioon kus tekst on loetava kas
panema. 20.saj kirjanduspildi kujunemine Strukturalismi looja ja keeleteadlane Saussure uuendas keelekäsitlemist teaduses, tuues sisse duaalse meetodi langue (keel) ja parole (kõne): mida tahes me maailmas uurima, kõigel on struktuur ja sageli on kas sümmeetria või asümmeetria, mida kõike saab kahesuse kaudu kirjeldada. Ta tõi välja ka diakroonia ja sünkroonia vastanduse, mida rakendati keeleuurimisele. Seni oli keeli vaadetud ajaloolises ehk diakroonilises võtmes, aga Saussure soovitas sünkrooniat ehk ühes ajahetkes uurimist. Enam ei pööratud nii suurt tähelepanu keelevormide muutumisele kui sellele, kuidas keel ühel ajahetkel funktsioneerib ja mis loogika teda seob. Saussure'i rajatud strukturalistlik keeleteadus kandub üle ka kirjandusteadusesse. Vene formalism tekkis ~1915 Peterburis poeetilise keeleuurimise ühinguna. Vene formalismi tegevus oli kirjandusteaduses murranguline
tekstidest. Osade tekstide märgendus on veel ühtlustamata. · Korpus on tehniliselt ühtlustatud ja märgendatud · Praktilises elus nimetatakse korpuseks igasuguseid elektroonilisi keelekogusid, mis on teatud viisil korrastatud (ühtlustatud) Märgendamiseks nimetatakse interpretatiivse info lisamist suulist või kirjalikku keelt esindavasse keelekorpusesse Korpus on tehniliselt ühtlustatud ja märgendatud 99. Tõlkeprogrammid On uue meedia väljakutsed keeleuurimisele. Nt Google translator. Tõlkeprogramme ja juba valmis tõlgitud programme ühendab see, et neil puudub paindlikkus. See tähendab, et tõlkeprogrammid suudavad anda vastuseid ainult sõna kaupa ning operatsioonisüsteemides on käsitsi tõlgitud ja staatilised vastavused keelte vahel. Et luua arusaadav tõlge kahe keele vahel, tuleb edasi kanda mitte iga üksiku sõna tähendus, vaid ka lause sisu ja mõte. 100. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid
annaabi.ee 
