tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada eesmärgiks just kee,l siis toimub õpe formaalselt (õpetaja loob keelekasutuseks võimaluse ise) ja deduktiivselt ( kõigepealt õpetatakse selgeks reegel ja alles siis hakatakse tegema harjutusi , kus neid vaja on). Sellise õppimise puhul tagatakse arusaamine gramaatikareeglite ja sõnavara tundmisega ning oluline on vorm - ehk siis kuidas valida õige lõpp või õiged sõnad. Omandamine aga toimub loomulikus keelekeskkonnas. Keel on suhtlusvahend ja kasutatakse
4. Keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikku kogemust. 5. Õpitut püütakse seostada keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Ülesandepõhine keeleõpe Ülesandepõhine keeleõpe on kommunikatiivse keeleõppe põhimõtete üks rakendusi, milles kesksel kohal nähakse ülesannet. Keeleõppe põhimõtted: 1. Keeletunnid ja õppematerjalid peaksid õppimist igati toetama ning õppijalt ei saa oodata midagi, mida pole kas otseselt või kaudselt õpetatud. 2. Keeletunnis peaksid ülesanded olema üksteisega seotud, nii et iga ülesanne kasvaks välja eelmisest tegevusest ja valmistaks õppijat omakorda järgmiseks ülesandeks ette. 3. Õpitut võib olla vaja uuesti selgitada, kui esimesel kokkupuutel uue keelenähtusega ei suutnud õppijad seda täielikult mõista või kui uus kontekst seda nõuab. See soodustab keele omandamist ja annab õppijale teadmise, et kõigest ei pruugigi kohe aru saada. 4
Kui õpilased kirjutavad rühmaettekannet või uurimistööd, ei sobi õpetajal osaleda või püüda õpilasi kontrollida. Õpetaja juhatab õpilasi õige ja sobiva informatsiooni juurde, mis aitaks neid töös edasi (Rannut 2003:90). Muukeelsete õpilaste keeleoskuse arendamisel on tähtsal kohal õpetaja keelekasutus, sest õpilased omandavad sõnavara, grammatika ja häälduse õpetaja keelekasutuse kaudu teatud kindlates tavatoimingutes keelemallidena. Nii keeletunnis kui ka koolis peab õpetaja keelekasutus olema loomulik ning kontekstiga tugevalt seotud (Rannut 2003: 93). 7 Õpetaja keelekasutus ja suhtlusstrateegiad: · Räägi selgesti ja aeglaselt, kuid säilitada seejuures loomulik kõneintonatsioon ja lausestruktuur. · Ära räägi kõvemini kui harilikult. · Kasuta lühimaid ja grammatiliselt lihtsamaid lauseid.
on olnud vähemalt aastane keelekogemus, sest nagu näiteks "Alias" ja "Seitsme perekonna" män- osa juhendajad on "frankofoonsed", s.t nende gud. Laagris osalenud lapsed leidsid neis vanema emakeeleks on prantsuse keel. Nii saab suvine sõbra ja toe laagrielus, huvitava vestluspartneri puhkus looduse keskel ühendatud võimalusega ning eeskuju edaspidiseks. Suured said omakorda rakendada keeletunnis omandatut reaalses suhtle- n-ö positiivse pedagoogilise kogemuse ja oskuse mises kaaslaste ja juhendajatega. Oluline on ka näha õppimist-õpetamist teise nurga alt. Mängu- kontaktide ja sõprussidemete tekkimine erinevate juhtide kaasamine laagritegevuste planeerimisse koolide õpilaste ja eri rahvusest laste vahel. ja läbiviimisesse oli teist aastat järjest väga posi-
Lotomängu juures saab iga laps üksi sõnu öelda ja juhul kui öelda ei taha, võib ta tõsta üksnes käe, näitamaks, et leidis õige asja. · Sõnavara võib harjutada ja kinnistada ka käelise tegevuse toel. Laste lemmik- tegevusi on joonistamine, mida võib edukalt rakendada ka keeleõppes. Joonis- tatud piltide järgi asjade nimetamine, fraaside kasutamine ja hiljem jutustamine kinnistavad tekstis esinenud keelendeid. Keeletunnis joonistab kolme-nelja-aas- tane laps vaid üksikuid lihtsaid esemeid. Keeleõppe edu tagab õpetaja hoolikas planeerimine: kõik eelnevalt omandatu peab leidma kasutust. Seetõttu vaatab õpetaja iga tegevust ette valmistades tagasi eel- nevale õpiperioodile, millest valib kordamiseks ja kinnistamiseks mitte vaid antud teema, vaid kõigi eelnevate teemade sõnavara, seob selle iga uue teemaga. 13