evolutsioonile ja selle avardumisele, jättes seljataha eelmiste põlvede ,,vanad energiad". Need lapsed on tõelised rahusobitajad, uue maailma rajajad, targad vanad hinged ning ülim lootus paremale tulevikule meie planeedil. Nad tahavad tuua rahu ka omaenda koju, vanematevahelistesse suhetesse. Nad hoolivad sellest rohkem, kui võiks lastelt oodata, ning aeg-ajalt sähvib neist välja tarkusesädemeid, mis muudavad meid keeletuks. Nende humanistlikud instinktid on sõna otseses mõttes nende olemusse ,,sisse ehitatud" ja avalduvad juba kõige varasemast lapsepõlvest peale. Nad teavad, et kuuluvad siia maailma. Nad on inimkonna uus evolutsioonietapp. Me ei tea, kuidas teiega lood on, kuid meie tahame nende rahuloojate eest hoolt kanda! Me tahame jagada neile igakülgset toetust, et nad saaksid olla need, kes nad on. Me tahame neile pakkuda lootust hoopis paremale tulevikule siin planeedil kui see, millest
cheese. Бывает несколько предлогов идет подряд: благодаря тому, что; так как и т.д. Иногда не находится фразеологического аналога, тогда ничего не остается кроме как написать по значению. Допускается калькирование. Например: перегрызть горло. Keeletuks jääma – потерять дар речи, проглотить язык, онеметь, язык отсох Kärbsest elevanti tegema – делать из мухи слона Manalasse varisema – уйти в лучший мир, сыграть в ящик Nagu lepase reega – проще простого, как по маслу, как по нотам Merekaru – морской волк
ohvrinõupidamis- ja ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. Surnuaias Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on
ka pidutsemiskoht. Usulised muistendid · Kaev, mets Muhumaal ühes talus elasid mustlased. Perenaine võttis sealt endale tüdruku lapsehoidjaks. Öösel läks tüdruk Natalia kaevust vett tooma. Kuid äkki ta tundis, kuidas ta käed peosse võeti ja teda metsa poole vedama hakati. Tüdruk nägi ainult kahte musta varju, Tondid lasksid tüdrukul tükk aega istuda ning tõid ta siis koju tagasi. Kodus tahtis tüdruk rääkima hakata, aga kohku ennast keeletuks. Arsti abiga sai ta kõnevõime siiski tagasi. Kaevu kohta räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. · Surnuaias · Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus
kummardus alla, ajas enese uuesti sirgu, väike puss peos, enne veel kui Gringoire aimatagi oleks võinud, kust ta selle pussi võttis. Ta seisis seal erutatuna ja uhkena, huuled mossis, sõõrmed laiali, põsed punased kui paradiisiõunad, silmades välkuv tuluke. Samal ajal tuli valge kitseke tema ette, pöörates Gringoire'i poole oma ilusad kullatud teravad sarved. Kõik see sündis ainsa hetke jooksul. Kiil oli muutunud herilaseks ja püüdis nõelata. Meie filosoof jäi keeletuks ja vaatas juhmi pilguga kord kitse, kord noore tütarlapse otsa. 92 «Püha neitsi Maria!» hüüdis ta lõpuks, kui tal üllatusest keelepaelad lahti pääsesid. «Olete mul aga mõlemad vahvad!» Mustlastüdruk katkestas vaikuse: «Aga sina oled, nagu ma näen, häbematu kelm!» «Vabandage, preili,» ütles Gringoire naeratades. «Miks te mind siis meheks võtsite?» «Kas sulle oleks poomine paremini meeldinud?» «Nii,» sõnas poeet,
S. Võite kirja tooja väärikalt vastu võtta -- ta on krahv ja hispaania grand.» «Kuldsed unelmad!» hüüatas Aramis. «Oo, kaunis elu! Jah, me oleme noored, meil on veel ees õnnepäevad! Oo, sulle, sulle, mu arm, mu veri, mu elu! Kõik, kõik, kõik, mu kaunis armastatu!» Ja ta suudles kirglikult kirja, heitmata pilku kullale, mis hiilgas laual. Bazin koputas uksele. Aramisel ei olnud enam põhjust teda eemal hoida, tal lubati sisse astuda. Bazin jäi kulda nähes keeletuks ja unustas, et oli tulnud teatama d'Artagnani saabumisest. D'Artagnan tahtis 378 teada saada, kes oli kerjus, ja tõttas peale Athose juurest lahkumist Aramise juurde. D'Artagnan tundis Aramist küllaltki hästi selleks, et mitte rangelt kinni pidada viisakusenõuetest, ja nähes, et Bazin oli unustanud temast teatada, teatas ta enesest ise. «Oi, pagan, mu armas Aramis,» ütles d'Artagnan, «kui need ongi need ploomid, mida
sõitma ja Indrek oleks jäänud ühes Ollinoga koduhoidjaks. Ramildagi oli nagu sellest huvitatud, sest ta ütles kord Indrekule: ,,Papa tahaks, et teie jääksite suveks siia, sest teid ta usaldab, teid ja härra Ollinot. Aga siin on suvel vist hirmus igav -- suur tühi maja, ainult Jürka käib ja vilistab. Ollinost pole ju seltsi, sest tema ei tee päevade kaupa oma suud lahti. Ja mina sõidan ka ära." See viimane lause tegi Indreku keeletuks, sest kui ta siiajäämisest üldse mõtles, siis tegi ta seda ainult selle pärast, kes praegu ütles, et ka tema sõidab. Jumal tänatud, et see teade veel õigel ajal saabus, nüüd teadis Indrek, et inimene ei pea kunagi oma lubadusest loobuma. ,,Miks te midagi ei ütle?" küsis Ramilda. ,,Mul ei ole midagi öelda," vastas Indrek, omal südames nagu valus haav. ,,Teate, mis mina tahaks? Et te sõidaksite suveks ära," ütles Ramilda natukese aja pärast. ,,Miks nii, preili?" küsis Indrek.