eesti ilukirjandust. Soome Kirjanduse Seltsi ülesandel jätkab Aavik soomeeesti sõnaraamatu koostamist. Võrreldes soome ja eesti keelt teineteisega, paistab talle silma "soome keele supeoriteet iluduse, suurtsugususe, pretsisiooni, paenduvuse ja rikkuse poolest. 1909. a. sügissemestril koostab Aavik oma kandidaadi väitekirja prantsuse keeles Paul Bourget loomingu üle. Enne ülikooli lõpetamist avaldas J. Aavik üles soome keeleteaduslikus ajakirjas prantsuskeelse artikli prantsuse keele puuduste üle, soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel `ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub. 1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses, rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool 27
koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu. Seegi test ei ole üldkehtiv, nagu näitab inkorporatsioon - grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (põrandat pühkima põrandapühkimine). Identsena tunduvad sõnavormid (kella ja kella jne) on rangelt võttes sõnavormi erinevad realisatsioonid. Astme võrra kõrgemal abstraktsioonitasandil on nad siiski sama sõnavormitüübi realisatsioonid. Nii realisatsioonide kui ka sõnavormitüüpide kohta kasutatakse keeleteaduslikus kirjanduses terminit sõnavorm, samuti terminit sõna. Eesti keeles kasutatakse sõnavormide kohta ka terminit sõne, mis tähendab sõnavormi konkreetset esinemisjuhtu tekstis. Tavaline kõne ja kirjutatud, jooksev tekst koosnevad seega sõnedest. Veel kõrgemal abstraktsioonitasandil on sõnavormid (sõnavormitüübid), sama sõna eri vormid, muutevormid. Need on lekseemi (leksikaalse sõna, sõnaraamatusõna) teisendid, mis on olemas tänu keele süntaksi ja morfoloogia iseärasustele.
mail kell 14. Täiendid. Täiendite seostumisviisist võib oleneda tähendus: Ilmus teose kolmas, täiendatud trükk. Ilmus teose kolmas täiendatud trükk. Taim kasvatas uusi, tumerohelisi lehti. Taim kasvatas uusi tumerohelisi lehti. Kaldkriips. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta: EPL/JT, aga Eesti Päevaleht / Järva Teataja. Nurksulud. Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou] TÄHEORTOGRAAFIA TSITAATSÕNA, VÕÕRSÕNA, OMASÕNA TSITAATSÕNA Tsitaatsõna on sõna, mis võetakse täht-tähelt teisest keelest üle. Tsitaatsõnu kirjutatakse ja hääldatakse eesti keeles nii nagu lähtekeeles. Kuidas tsitaatsõna kirjutada? Tsitaatsõna kirjutatakse kaldkirjas või tõmmatakse sellele joon alla. Kui muu tekst on kaldkirjas, siis on tsitaatsõna püstkirjas
oleva eesti tsiteeritava(te) sõna(de) ütlejale. · Jutumärkidega näidatakse, et nendes olevat teksti kasutatakse tavatus tähenduses või et see on laenatud teisest stiilist, murdest või keelest. Ei sobi liialdada kujundlike väljendite jutumärgistamisega. · Jutumärkidega võidakse ka rõhutada, et tegemist on mõistete, mitte tähendustega. Kui eristamiseks kasutatakse teistsugust kirja või kaksikülakomasid, pole jutumärke tarvis. · Kaksikülakomade vahel seletatakse keeleteaduslikus tekstis sõnade tähendusi. Neid kasutatakse tsitaadisisese tsitaadi märkimiseks. (2004: 379381) VORMISTUSE VIIMISTLEMINE Enne, kui hakata tööd viimistlema tuleb selgeks teha nõuded. Paberina kasutatakse A-4 suurust paberit, kus tekst on ainult ühel pool. Tähe suurus on 12 punkti, reavahe 1,5. Tekst peab olema liigendatud nii,et kolmes pealkirjatasemest piisaks. Teksti veerud: üle- ja alaäärda jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasemasse serva 45 cm ja paremasse 2 cm.
kirjutada Po'd, Koniga võiks olla Kon'iga, Poes võiks olla Poe's; 3. nimetuletistes tuletusaluse nimekuju osutamiseks (vt O 21); 4. tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita, (Belgia linnas) Spas asemel Spa's; 5. tähe väljajätu märkimiseks (hrl luules): Tihti üksainus pehme öö / lööb õitsel' armu õit. Koidula luules on sagedased mull' ja sull'. Kaksisülakomasid kasutatakse keeleteaduslikus tekstis tähendusmärkidena. Nende märkide vahel võib seletada nii oma- kui ka võõrkeelsete sõnade tähendusi. On kaks võimalikku kuju: `tuba' või 'tuba'. Enamkasutatavaid võõrliiteid -a ld algselt grammatilise naissoo tunnus: summa, villa, fauna, floora, firma -aad pr a) tegevus, üritus: kanonaad, maskeraad, paraad, blokaad, olümpiaad; b) koht: promenaad, estraad, esplanaad; c) toit: limonaad, sokolaad, karbonaad, marmelaad, marinaad, rafinaad
annaabi.ee 
