Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2. Seab ta piirid tõlgendamisele endale Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega.
tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. Ütlused toimunust põhinevad reeglina tajumisel 4. Tõlgendamise klassikalised viisid (grammatiline, süstemaatilis-loogiline, ajalooline, objektiiv- teleoloogiline). Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusetähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võõtes abiks grammatikareeglid. Lõplik ei saa olla ükski grammatiline tõlgendus. Grammatilisel tõlgendamisel peab arvestama, et õigusnormi looja on lähtunud keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või hoopis uue tähenduse omandada. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai
tõlgendus õnnestuks. Kord on küll ainult üks või teine nendest tähtsam ja astub nähtavamalt esile, nii et vältimatu on ainult tähelepanu igakülgne suunamine, olgugi et paljudel üksikjuhtudel võib ükskõik missuguse elemendi sõnaselge mainimine kui tarbetu ja kohmakas ära jääda, ilma et see ohustaks tõlgendamise põhjalikkust. "Savigny kvart" ehk klassikalised tõlgendamise kaanonid ehk viisid ehk võtted: grammatiline. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või omandada hoopis uue tähenduse. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Normatiivaktide grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. See hõlmab leksikaalse ja süntaktilise tõlgendamise
Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2. Seab ta piirid tõlgendamisele endale Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda. 10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega.
Tõlgendamine tugineb: 1) Õiguse tõlgendamise üldtunnustatud kaanonitele ehk viisidele ja tõlgendusstandarditele; 2) Tõlgendustulemuste põhjendamisel kasutatakse üldtunnustatud tõlgendusargumente. Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v. Savigny: 1) Grammatiline – seadusandja mõtlemine meie mõtlemisega. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda, sest õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Mõisted võivad olla killunenud. Grammatiline hõlmab sõnade ja terminite tähenduse uurimist ja lauseehituse uurimist. Erialaterminid ja legaaldefinitsioonid! 2) Loogiline – loogilised seosed üksikute osade vahel. Kasutatakse loogikavõtteid. Eesmärgiks normi mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. Õigusnorme on võimalik loogiliselt seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel
annaabi.ee 
