Laibad maetud külili, konksus põlvedega, käed kinni seotud. Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele. Eestlaste etogenees eestlaste päritolu ja kujunemine seda saab uurida geneetika (kuigi sellest ajast luustikke vähe säilinud), arheoloogia (mingis mõttes, aga sellest ei piisa), antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes Uuralites, sealt liigutigi eeskätt läänepoole, mõned ka ida poole. Põhimõtteliselt see teooria seostab eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri rahvastega, kui siinsetel aladel hakkas see
Keelel, nagu 5 inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861
Postuleeris ungari ja saami k suguluse. Ablaut-vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt, ingl sing, sang, sung. Grimm. Biologism-oli kultuuri- ja usundilooline suund 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel, mis tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja sellest lähtuvalt rasside erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Keelepuu- Keeled moodustavad rühmi, millel on algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. Keelepuuteooria mõtles välja Schelicher. Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Isogloss-, Grammatikalisatsioon-grammatiseerumine. pankrooniline protsess-grammatisatsioon. Grammatisatsioon on grammatika elementide kujunemise protsess, kitsamalt grammatiliste elementide kujunemine leksikaalsetest elementidest. Konvergentsiteooria = lähenemisteooria): keelkonnad on tekkinud eri keelte lähenemise teel, ilma et oleks kunagi ühist eellast olnud.
kultuurikihiga, väheste leidudega. Vähesed leiud, sest: 1. Nöörkeraamika hõimud liikusid palju ringi, paigal 2 3 aastat? 2. Nöörkeraamika elanikkond jagunenud üksikperedeks, ei elatud enam koos kogukonnaga? Esimesed üksiktalud? Päritolu uurimisel põhiteooria välja pakkunud keeleteadlased, arheoloogid üritanud kontrollida. Hüpotees: Eestlased ja soomlased soome ugri rahvad, kuna elavad põhiliselt Vene aladel, siis kunagi elanud soome ugri alghõim. (Keelepuuteooria) Põhja Uuralite piirkonnas, rahvastik kasvas, eralduti ning tekkis rida harusid/rahvaid/keeli. 50ndail: On olnud rahvaid, kes eelenud indoeurooplastele, ka Kunda kultuuris pidid olema protoeurooplased (baskid ka). Narva kultuur Kunda kultuuri järglane st samuti protoeurooplased. Kammkeraamika esimene Läänemere soomerahvaste kultuur, sai alguse Karjalast. Protolapoidne ehk alglaplane prototüüp oli mongoliitsete joontega. Välimuse muutusel mängis põhirolli nöörkeraamika
Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861