grammatilistest tähendustest Grammatiseerumine vähem grammatiline element muutub grammatilisemaks Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus
grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k hiraman `laenama'; h-in-iraman ` laenas') Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud
üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused - kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet - häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet - häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru - on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt - konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks - tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon - (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA (International Phonetic Alphabet) – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks
üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks
Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) 4. Keelkond, algkeel, haru; keelepuu Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Ühte keelkonda kuuluvate keelte omavahelist keelesugulust on võrdlev-ajaloolises keeleteaduses tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust
Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel
annaabi.ee 
