nagu muiste, jääb ka tänapäeval pärijate hulgast välja see, kes on oma sideme perega kaotanud ja seetõttu pärandist midagi ei tea. Sõnad "pere" ja "pärimine" tulenevadki vanast kuid tänapäevalgi kasutatavast sõnast "pera" või "pära" millegi või kellegi, antud juhul perekonnapeast, järgi jäänu, ots. Muinasaja õigus tervikuna ei olnud mitte range kirjapandud õigus, vaid kogum tavadest ja kommetest. Nagu nägime, tasub teinekord mõtiskleda meie tänapäevaste kommete ja keelepruugi üle. Üllatusega võime eneses ja enese ümber avastada tuhandete aastate vanuse pärandi.
Mitte ühtegi asja ei tohtinud ütelda otse, ainult ümber nurga. Salongidesse püüdsid jõuda inimesed, kes tahtsid unustada oma minevikku, kes olid võtnud endale mõne romaanikangelase nime, kes püüdsid riietuda vastavalt ,,maitsele" ja püüdsid omandada salongilikku keelt = õrnuste maakaart. Tegemist oli VÕLTSE VAGATSEMISEGA. Vagatsemise eesmärgiks oli rikastumine võõra vara arvelt. Sellise võlts keelepruugi tipp fraasiks, repliigiks, võib pidada tõika naeruväärsetest eputistest "Abielu pean ma suurimaks ebasündsuseks: kuidas võiks taluda isegi mõtet, magada kõrvuti täiesti palja mehega" Naeruväärsed eputised ongi Moliere murdepunktiks. Sealt alates asub ta kaitsma naist. Ta väitis, et naine peab olema suhetes mehega vaba. Ta peab olema mehe sõber, mitte ori. Ta on öelnud, et armastust ei saa kasvatada, käskida ega sundida. Aga samas ei
da oma piirkondlikku identiteeti eesti rahvusidentiteedi kõrval. ja muid negatiivseid emotsioone. Samas on sõimusõnadel oma Eestis ei ole sotsiaalseid murdeid väga tugevalt välja kujune- tähendus: need viitavad enamasti genitaalidele, tabuks peetava- nud, kuid näiteks Inglismaal on suur erinevus Londoni töölis tele seksuaalsetele tegevustele, väljaheidetele ja kehavedelikele klassi keelepruugi ehk kokni ja kõrgklassi keelepruugi ehk RP jne. Sõimusõnade emotsionaalne laeng tuleneb nendega tähis- (received pronunciation 'vastuvõetav hääldus') vahel. tatud asjade pidamisest räpaseks, kuid see pole muidugi ainus Siiski võib ka Eestis eristada mõningaid sotsiaalseid murdeid, põhjus. Kui meditsiinis tuleb rääkida samadest asjadest, siis sel
konkreetse isiku võimetest. Nimelt on meessamaanid rohkem levinud küttimisest elatuvates ühiskondades, seevastu naised maaharimise ja karjakasvatusega tegelevates ühiskondades. Mitmel pool maailma tuntakse samanismi juures ka transvetismi. Näiteks on tavaline, et Siberi meessamaani väljanägemise juures on naiselikke detaile. Mõned tsuktsidest meessamaanid muutuvad oma naisvaimude sarnaseks, hakates kandma vastassugupoolele mõeldud riideid, omandades nii nende keelepruugi kui ka zestid. Mõned meessamaanid imiteerivad isegi sünnitamist. Paljudele inimestele meenub sõnaga samaan mees, kes silmi pööritades ekstaasis maas väänleb või hullunult tantsu vihub. Muidugi ei puudu ka tähelepanu tõmbamiseks oskuslikud efektid nagu suits, kummalised hääled ja muu publiku võlumiseks vajalik sõu. Kuid kas ka tegelikult on samaanid vaid sõu peal väljas ning soovivad teenida omakasu või on see kõik päris ?
-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus. Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Doris Kareva („Vari ja viiv“). Võetakse kiiresti omaks, aga unustatakse peagi, et tegu on noore autoriga; räägitakse nagu vanast luuletajast. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus)
Ehk piisaks meilgi lähtuda üksnes sellest, et usk Jeesuse ülestõusmisse on üks ristiusu põhitalasid. Praegu huvitab meid eelkõige see, kuidas kujutasid seda müsteeriumi suured kunstnikud. __________ 1 Maarja Magdaleena Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja ka hiljem mängisid tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel. Nendest kuulsaim on kindlasti Maarja Magdala külast, keda hakati kutsuma Maarja Magdaleenaks. Tolle aja keelepruugi kohaselt oli ta "vaevatud seitsmest kurjast vaimust", mis tähendab, et ta kannatas väliselt seletamatu närvihaiguse all. Eestlased ütlevad seesuguste inimeste kohta: ta on kiiksuga. Oma hella hääletooniga rahustas Jeesus seda segipaisatud olendit. Just see naine jäi õpetajale truuks viimse surmahetkeni. Maarja Magdaleenaks peetakse ka seda naist, kes Jeesuse sõnade kohaselt "on palju armastanud" ehk teisisõnu oli enne Jeesusega kohtumist prostituut.
Ehk piisaks meilgi lähtuda üksnes sellest, et usk Jeesuse ülestõusmisse on üks ristiusu põhitalasid. Praegu huvitab meid eelkõige see, kuidas kujutasid seda müsteeriumi suured kunstnikud. __________ 1 Maarja Magdaleena Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja ka hiljem mängisid tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel. Nendest kuulsaim on kindlasti Maarja Magdala külast, keda hakati kutsuma Maarja Magdaleenaks. Tolle aja keelepruugi kohaselt oli ta "vaevatud seitsmest kurjast vaimust", mis tähendab, et ta kannatas väliselt seletamatu närvihaiguse all. Eestlased ütlevad seesuguste inimeste kohta: ta on kiiksuga. Oma hella hääletooniga rahustas Jeesus seda segipaisatud olendit. Just see naine jäi õpetajale truuks viimse surmahetkeni. Maarja Magdaleenaks peetakse ka seda naist, kes Jeesuse sõnade kohaselt "on palju armastanud" ehk teisisõnu oli enne Jeesusega kohtumist prostituut. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
Põhjenda oma arvamust. 8. Millist eesnime kandis Jeesuse emapoolne vanaema? 9. Kes on Jeesuse õpetuse järgi sinu ligimene? 10. Milline madonnapilt on sinule kõige armsam? Põhjenda. 2. MAARJA MAGDALEENA Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja mängisid ka hiljem tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel. Nendest kuulsaim on kindlasti Maarja Magdala külast, keda hakati kutsuma MAARJA MAGDALEENAks. Tolle aja keelepruugi kohaselt oli ta "vaevatud seitsmest kurjast vaimust", mis tähendab, et ta kannatas väliselt seletamatu närvihaiguse all. Eestlased ütlevad seesuguste inimeste kohta: ta on kiiksuga. Oma hella hääletooniga rahustas Jeesus seda segipaisatud olendit. Just see naine jäi õpetajale truuks viimse surmahetkeni. Maarja Magdaleenaks peetakse ka seda naist, kes Jeesuse sõnade kohaselt "on palju armastanud" ehk teisisõnu oli õpetajaga kohtumiseni prostituut. Selle naise
võetakse arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi pärast seda, kui nad on palju kordi kuulanud eri laadi tekste, osalenud hulgalistes kollektiivsetes lugemisharjutustes ning saavad juba juttude ja raamatute toimemehhanismidest aru. Selle meetodi kasutamiseks jagatakse õpilased lugemisvajaduse järgi väiksematesse rühmadesse (2-4). Õpetaja aitab kas kord või kaks korda nädalas lastel lugeda, vestelda ja mõtestada teksti, esitades küsimusi nii lõigu sisu kui ka kasutatud keelepruugi kohta. Tegevuse käigus teadvustab laps endale kasutatud meetodeid ja see aitab tal kasvada iseseisvamaks lugejaks. · Iseseisev lugemine Kui õpilastel on lugemisel tekkinud juba küllalt enesekindlust ja oskusi, siis on aeg hakata iga päev iseseisvalt lugema nii omavalitud raamatuid kui õpetaja antud palu. Õpetaja võib seejärel anda lastele mitmesuguseid ülesandeid, mis haakuvad läbiloetud teemaga, nagu lihtne ümber-
irratsionaalsemaid tunge esile paisata. Tasub rõhutata, et tegemist on tugevalt dialoogiliste tekstidega, mis kõige lõhtsamalt avaldub selles, et ta kirjutab näidendeid. Esmapilgul tundub kõige olulisem pilt olevat see, et Kõiv seob ühelt poolt kõnekeelsust ja teisalt filosoofilist kõnepruuki. Kõiv ise on rõhutanut seda, et kohad on tema jaoks tähtsad. See kohaprimaarsus avaldub mitmel moel, koht tingib tihti tegelase käitumise ja keelepruugi. Ruum modelleerib inimsuhteid. Mingitel aegadel on tema jaoks tekkinud sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Reaalsusega kokkupuude on alati olemas. Üldine on kuidagi isikliku ja intiimsega pidevas ühenduses. Ühelt poolt võib öelda, et tuuakse mängi isiklikke paineid, kuid samas ka tekstuaalset kergendust. Mingis mõttes püsivad Kõivi tekstid paremini maa peal kui nt Baturini tekstid. Kõivul võrreldes Baturiniga tuleb kerget huumorit teostesse sisse
annaabi.ee 
