Neid protsesse saab modelleerida teoreetiliste närvivõrkude konseptsiooni abil ning võttes abiks Psühholoogia arengulugu 4 Teema 2 informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm. Mõjukamaid kognitiivpsühholooge: · George Miller- keeleprotsesside ja mälu uurimine · Herbert Simson- Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine
enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Evolutsioonipsühholoogia 1980ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja
Tulviste kuulub Lev Võgotski (ja ka Aleksander Luria) kultuurilis-ajaloolise koolkonna esindajate hulka. On mõjutatud Juri Lotmani semiootika-koolkonnast. Tema töödes otsitakse kinnitust põhimõttele, et psühholoogilises arengus omandatud mõtlemisvõime ja vilumused Eesti psühholooge 13 Lisa 1 Eesti psühholooge ning oskused on aegade jooksul inimkultuuris talletatud ja keeleprotsesside vahendatud teadmiste ja oskuste omandamise tulemus. Laps omandab kultuurispetsiifilised teadmised suheldes ja keele kaudu, kusjuures formaal-loogilise mõtlemise mallid jäävadki omandamata, kui laps ei läbi formaalset kooliharidust, mis vahendab sellist kultuurispetsiifilist teadmist. Traditsioonilistes kultuurides väljaspool euroopalikku haridussüsteemi üles kasvanud inimeste mõtlemine pole ei halvem ega parem, see on lihtsalt teistmoodi. Sotsiaal-kultuurilist
loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks.
Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6. eluaastani)- põhitegevus on mäng, selles mõtestatakse tegelikkus. Tegelikkuse välimine külg- nähtused, asjad ja nendevahelised seosed- kandub psüühika sisemisse plaani, sh keeleprotsesside vahendusel. Algul imiteerib vanemate õpetusi, hiljem taandub see regulatsioonimehhanismiks. Tahet hakkavad kujundama mitmesugused kindlate reeglite mängud. Periood on soodne võõrkeelte õppimiseks. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Vajadused laienevad oluliselt. 4. Koolieeliku- või varajane kooliiga (6.-7. eluaastani)- võimete sihipärane arendamine: lugema, kirjutama, arvutama õppimine ning lihtsamate praktiliste töövõimete omandamine. Uus
annaabi.ee 
