Kuid käies keset purustavat rahet, kus mehiselt peab rinda jääma nuuks, ma jälgin sinu hoiatavat tahet, ja jäädes oma südamele truuks nüüd, mil ju koltumas mu südasuvi, ma lasen lendu armu kirjatuvi. Autor on kasutanud luuletuse rütmi saavutamiseks sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärast kordamist ning vastandamist. Luule on seotud ja mõõdetud kõne, mõtted kujunevad peas terviklikuks pildiks, väga mõnus lugemine. Värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, seega iseloomustab antud luuletust ühtlustatud silbiarv. Rütmi kõrval on luule olulisuselt teine silmapaistev tunnus riim, J. Sütiste luuletuses Arm on kasutatud lõppriimi. Lisaks lõppriimile on autor kasutanud heakõla
· Naudingud, kuriteod jt tabud 9. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Rütm on klassikalist luulet kõige enam iseloomustav nähtus, saavutatakse sarnaste keeleosade (silpide) organiseeritud kordumise kaudu. Kord tuleb sellest, et teatava loogika järgi esinevad rõhulised ja rõhuta silbid. Rõhu vaheldumine mood luuletuse rütmi, rütmi määrab ära meetrum e värsimõõt. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide v sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Tänapäeva eesti luules määravaim rõhupõhimõte, liitub tihti silbiarvu korrastatuse põhimõttega. Muistse regilaulu vältepõhimõte elavast kasutusest kadunud. Vabavärss ei tõsta esile niivõrd silbi, kuivõrd sõna-, sõnaühendi ja lause tasandi rütmi. Vastavalt sellele silprõhuline, rõhuline ja vabavärsiline rütm. Värsijalad:
(4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp (5) rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul
värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu. ! (Sini-Must-Valge luuletus nõuka ajal) PALINDROOM ! Eest taha ja tagant ette lugedes tähendus ei muutu (täpselt sama tähtede järjekord) PILTLUULE ! Kirjapilt ja kujutav pilt liidetakse !! ! ! Hea ! Seen Suur Sirmik... Kirjapildijoonistusi on nimetatud ka konkreetseks luuleks. ! ! "Oi!" --> Oi ja hüüumärgid, mis moodustavad allanoole. LUULE VORM ! Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste- silpide või sõnadesüsteemipärase kordamise ja vastandamisega. ! Silbid (eesi keeles) --> Rõhulised ! |! ! | -> Rõhutud ! |/! |/ lühikesed pikad Mitmeid värsirütmi loomise võimalusi: *silbirõhk *sibivälde *silbiarv ja nende: ! *koosmõju *sõna- ja lauserütmist Eristada võib silbilisrõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi (ehk värsisüsteemi); harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet.
tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga täielikult kattuda (siiras ja rolliluule) b. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad, luuletused 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. b. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus
Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Luule vorm. Värsiõpetus. Keel ja rütm. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsisüsteemid ja värsimõõdud
Poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus, oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus, selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem Ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee Värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala
annaabi.ee 
