Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm
- kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.)
Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikipedia) • Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist) • Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) • Harjutamine • Valikuline kinnitamine Kaasasündinud keeleomandamismehhanism Naom Chomsky- Inimesel on ajus kaasasündinud keelekasutusmehhanism. Kriitilise perioodi hüpotees Bioloogiliselt defineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz ja vermimine (Konrad Zacharias Lorenz oli Austria zooloog ja etoloog. Ta oli üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid.) Kõige parem ajavahe keele omandamiseks on 2-10(12) eluaastat- ühenduste
esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine tehakse järele kõnemaneeri või stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz Lindude katse võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju
esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine – üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine – tehakse järele kõnemaneeri või –stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine – õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks – K. Lorenz Lindude katse – võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine – teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju
situatsioonis ilma, et teda oleks selleks tingitud ja hüvitatud. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 54 Kuidas soodustab pärilikkus või loodus keeleomandamist lapsel? Kui loodus või pärilikkus ei saa keele omandamist põhjendada, siis kas saab ta seda soodustada? Tuntud psühholingvist Chomsky (1965, 1972) väitis, et inimestel on ajus kaasasündinud keeleomandamismehhanism (language acquisition device), mis soodustab keele omandamist. Selle oletuse kohaselt oleme meie, inimesed, varustatud millegi erilise ja enamaga oma ajus kui kõik teised loomariigi esindajad. Arvestades inimese aju neuropsühholoogilise keerukusega pole selline oletus sugugi absurdne. Esiteks on inimeste kõne tajumise võime erakordne. Inimene suudab vaevata eristada näiteks ühe sõna lõppu ja teise algust voolavas kõnes ja lapsed omandavad keele erakordse kiirusega. Isegi
annaabi.ee 
