Grammatilisus viitab keelepädevusele: kui lause on oma olemuselt grammatiline, siis ta vastab reeglitele. The toothbrush is pregnant on grammatiline lause, sest on grammatiliste reeglite järgi moodustatud, kuigi semantiliselt ebakorrektne. Samas toothbrush the is blue on segipööratud, mistõttu süntaktiliselt ja grammatiliselt võimatu. Vastuvõetavus on tihtipeale seotud kasutusega, grammatilisus aga keelepädevusega. 4. Generatiivne grammatika ja keeleomandamine Generativistid usuvad, et on olemas iseseisev sünnipärane keeleorgan. Kui inimene kõneleb või kuuleb kõnet, siis aktiveerub proka-piirkond. Algsed argumendid, miks seda sünnipäraseks pidama hakati, on formaalsed. Chomsky keele omandamise paradoks ehk Platoni probleem: 1) süntaks on produktiivne, rekursiivne ja lõpmatu süsteem. Kuna ta on rekursiivne, siis ka lõpmatu 2) rekursiivseid probleeme ei saa omandada
(kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame). Mudelõpe (A. Bandura)- märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine, motivatsioon; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
täiskasvanud keelt) Koodivahetuse reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg sama). Interferents = ühe keele mõju teisele. Lähtekeele grammatiliste, leksikaalsete, foneetilise struktuuride kasutamist sihtkeeles ehk eksimist keele reeglite vastu tingituna kahe keele valdamisest. Simultaanne keeleomandamine = kakskeelne esimese keele omandamine. Kaht keelt õpitakse korraga. Passiivne kakskeelsus = mõistab kaht keelt, aga räägib ise üht. Asendav kakskeelsus = varases eas ühe keele asendumine teisega (nt lapsendamise puhul). Chomsky räägib keelesisendivaesusest, mis lapsekeeles tähendab, et laps saab liiga vaese sisendi, et sellest keel üles ehitada. Kakskeelse omandamise puhul peaks rääkima topeltsisendi vaesusest. Kakskeelse sisendi puhu omandab kaks keelt tegelikult ainult 74% lastest
Kuid ÕT jääb hätta 2. eluaasta lõpul toimuva sõnavara arenguspurdi seletamisega. Kõneorgani teooria: lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama. 1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood – millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama. Sensitiivne perood – periood, millal on kõige mugavam keelt omandada (lühem kui eelmine). KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD II Kognitiivne teooria: keeleomandamine on seotud kognitiivse arenguga. Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel. Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps
Sealjuures võivad lapsed endiselt olla ka vernakulaarse kamba liikmed; - stilistilise varieerumise väljakujunemine, mis algab ka umbes 14. eluaastal, aluseks laiemate gruppide mõju naabrusest või keskoolist kaugemal. Lapsed hakkavad selles eas eristama eri sotsiaalsetes kontekstides statistiliselt erinevaid keelevariante; - võime kasutada järjekindlat normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjuriks jälle laiemad kontaktid töö juures ja ülikoolis; - täielik keeleomandamine toimub ainult väga vähestel, tavaliselt kõrgema haridusega inimestel, kes on eraldi keelest huvitatud. Hiljem on näidatud, et baasgrammatika ja vernakulaari faasid ei ole üksteisest eristatavad. Lapsed keskenduvad tugevalt sotsiaalse varieerumise mallidele ja kasutavad ajalooliselt kinnistunud varieerumisemalle. Samuti on näidatud, et lapsed on võimelised stiilinihutusteks enne täiskasvanuks saamist.
annaabi.ee 
