otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
Piklikaju kaudu juhitakse hingamist, veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtelisi liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju närvide talitlust, mille 9. on keele neelunärv, 10. on uitnärv (Rindkere ja kõhuõõne elundid saavad kõik infot uitnärvi kaudu ja tundlikkust nendel siseelunditel juhitakse ka uitnärvi kaudu.), 11. on lisanärv (funktsioneerib kaelalihaste tööd), 12. on keelenärv (kõik liigutused, mis kõneledes toimuvad, on keelenärvide tõttu). Sild: Piklikajust kõrgemale jääv osa, ülalt piirneb keskajuga ja tema taha jääb väikeaju (lad k cerebellum). Sild ja väikeaju moodustavad kokku tagaaju. Sillas asuvad 5.-8. peaaju närvi punktid. 5. on kolmiknärv, 6. on eemaldajanärv, 7. on näonärv ja 8. on kuulmis-tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed need, mis juhivad tundlikkust.Motoorsus
Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid Inimesel on 12 paari kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on ulatuslikult diferentseerunud ja spetsialiseerunud. Kraniaalnärvide funktsionaalsed tsoonid on tuumades, mis jätkavad spinaalnärvide tuumasid, kuid oma asukohalt ja diferentseerituselt on nad erinevad. Kraniaalnärvid innerveerivad pea ja kaela piirkonda. Erinevus spinaalnärvidest: kõik kraniaalnärvid saavad innervatsiooni mõlemast ajupoolkerast, v.a kaks närvi: näonärv ja keelenärv. Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n. abducens, eemaldajanärv XII -n
spektriks. Resonaatorkambrikesed on otsselt seotud tunnuste moodustamisega: huulikuresonaator - ehk kuidas huulte asend mõjutab hääliku kõla; suuava keele tõusuni ; keeletõusust neeluni; neeluõõs (võib muutuda vastavalt vajadusele); ninaresonaator (muutumatu). Hääliku moodustamine sõltub resonaatorite normikohasusest. Koartikulatsioon avaldub peamiselt siirdena (ettehaaramine, järelmõju) ja prosoodiliste nähtustena). Innervatsioon: keelenärv, keele-neelunärv, uitnärv. Alates neelust pole liigutused teadlikustuvad. Meie lihaste asendit, toonust jne regu-vad närviimpuslid : peamiselt siis keelenärv, keeleneelunärv, uitnärv (see hargneb, kõri, neelu, hingamislihastesse). 7. LOENG Kõnefunktsnionaalsüsteem ei ole looduse polt antud, vaid see kujuneb suhtlemise käigus: selle kujunemise 2 olulist asja: et saaks kujuneda kfs: 1) bioloogiline eeldus 2) keskkond.
(kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtlikke liigutusi, mis pärinevad peaaju koorest ja lähenevad seljaaju alfa-motoneuronitele, lihaste toonust ja koordinatsiooni. (UURI PEAAJUNÄRVI KESKUSED 9-12) 11nes on lisanärv, see juhib kaelalihaste tööd, peapööramist 12nes on keelenärv, see on oluline kõnelemisel 11-12 on puhtalt ajukoore kontrolli all! 9sas on neelunärv, see juhib neelamist 10nes on uitnärv- innärveerib maonäärmeid, sapipõit jne Ajusild, ülaltpoolt piirneb ta keskajuga ja tema taha jääb väikeaju e. ajuke ja kokku sild ja väikeaju moodustavad tagaaju. Sillas asuvad 5-8nda peaajunärvi tuumad. Viies on kolmiknärv, kuues on eemaldajanärv, 7mes on näonärv ja 8sas on kuulmis ja tasakaalunärv.
kõrvasüljenäärme parasümpaatiline närv ja osaliselt maitsmisnärv X. N. vagus Uitnärv – motoorne närv hääle tekitamiseks, tähtis parasümpaatiline närv XI. N. accessorius Lisanärv – kaela- ja kuklalihaste motoorne närv XII. N. hypoglossus Keelealune närv – motoorne keelenärv 44 Joonis 3.12. Peaaju funktsionaalsed piirkonnad Seljaaju Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub lülisambalülide avades ehk lülisambakanalis. Ühelt poolt on seljaaju ette nähtud närvisignaalide edasiandmiseks peaajust perifeersetele närvidele ja vastupidi, teiselt poolt saadab ka seljaaju ise lihasreflekside signaale. Perifeersed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
