ITAALIA Suurte piirkondlike erinevuste tõttu võib Itaaliat jagada vähemalt kolmeks osaks: PõhjaItaalia, KeskItaalia ja Mezzogiorno ehk LõunaItaalia. Neis kõigis on oma eripärad, keelemurded ja dialektid, majandusarengu trendid ja kultuuritavad. Hea kliima ja võrdlemisi kõrge elatustaseme tõttu on itaallased elurõõmsad, aktiivsed ja pika elueaga. Itaallased ei talu asjatuid pingeid ja neile meeldib hästi lõõgastuda. Pateetilised sõnavõtud, uhked tseremooniad ja lõbusad meelelahutused on elu lahutamatu osa. Itaallastel on huumorimeelt, nad on avatud ja sõbralikud. Kuid erinevalt põhjaeurooplastest puudub itaallastel täpsus
hõimuerinevustega, teisalt on need kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumis vabadus piirdus tavaliselt oma kihelkonna või külaga ja parimad rõivad pandi selga kirikusse. Rahvarõivad jagunevad üldiselt nelja suurde rühma: ¤ Lõuna-Eesti ¤ Põhja-Eesti ¤ Lääne-Eesti ¤ Saared KIHELKONNAD Kihelkonnad on tänini piirkondliku tunnuse aluseks. Kogu meie vanem ajalooline kultuur rahvaluule, rahvariided, keelemurded jne. jagunevad kihelkondade järgi. Kui lauldakse rahvalaule, siis on see mingi kindla kihelkonna rahvalaul, kui kantakse rahvarõivaid, siis on need mingi kindla kihelkonna rahvarõivad. Tänini maetakse inimesed kihelkonna surnuaeda. Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel
1)keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus: Vormi ja tähenduse vahel ei ole mingit seost. Mõni meenutab oma tähendust või sarnaneb sellega (Soome-Ugri keeltes palju onömatopoeetilisi sõnu, nt loomahääled). Ikoonid ja indeksid on motiveeritud. Keeles peetakse indeksiteks asesõnu (nt võta see siit ja pane sinna). Indeksite motivatsioon on põhjuslik: me järeldame midagi: jäljed liival on märk inimesest, me järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud: toon, intonatsioon jms. Sellist diskreetsust pole, tempo, häälekõrgus muutuvad. Ekstralingvistilised vahendid on keelele lisaks, nt pilk 3) keelesüsteemi duaalsus- kõik imimkeeled on kaheliigilised:
Kaubavahetusel oli tähtis roll seetõttu, et meie maal ja selle läheduses leidus vähe metalle ja metallesemeid. Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised. Goodid surusid slaavirahvaid põhja poole, mis omakorda sundis balti ja soome sugu rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes
prioriteet nr üks. • Kuidas seda rahvakultuuri säilitada innovaatilises ja inegratsiooni tingimustes peaks mitte sõna-sõnaliselt jälgima traditsioone vaid tagama järjepidevuse, et ika uus põlvkond leiaks pärimuskultuuri juurde oma tee. Eestlase eluolu • "Igal talul on oma taar"- ehk siis iga talu teeb oma maitse järgi toitu, iseloomustab eesti väikset territooriumi rohke kohalike eri .... • Erinevused on keelemurded, arheoloogilised leiud, hilisemad on materiaalne ja vaimne kultuur. • Paikkondliku eripära tingis pärisorjus ja sunnismaisus ja eriti torkab silma rahvarõivastes ja rahvakunstis. • Euroopast on tulnud mõjutused meile Läänemere Soome mõjutused, edasi on mõjutanud meid Kesk-Euroopa, Skandinaavia maad ja Ida-Euroopa. • Läti, Leedu kui ka Soome rahvakultuuris on suuremad erinevused ida ja lääne vahel. • Tingitud loodustingimustest
kirjeldaja. Lk. 74 Elav Vulcanuse kolmjalg -- Vulcanus oli rooma tule jumal, kellele loomi kolmjalal põletusohvriks toodi. Lk. 75 Paabeli torn -- viide piibli legendile keelte tekkimises Paabeli tornina on tuntud Babüloonia pealinnas Babülo nis asetsev võimas torntempel, tolle ajastu ehituskuns suurim saavutus. Piibli järgi kavatsesid inimesed ehitad taevani ulatuva torni, mis aga ei õnnestunud, sest juma segas ehitajate keelemurded. Lk. 77 Pandemoonium -- põrgu valitsuspalce, kõigi deemonit asupaik XVII sajandi inglise kirjaniku J. Miltoni poeemi «Kaotatud paradiis». 2 9 6 Lk. 78 «... küllap see on mõni sikk.» -- Ebausu järgi esines saa tan nõiasabateil siku kujul. Lk. 79 ... Michelangelo juurest Callof juurde laskunud. -- Michelangelo (1475--1564) -- itaalia renessansi kujur, lõi võim said monumentaalseid skulptuure; Callot, Jacques prantsuse XVII sajandi kunstnik, grotesksete gravüürid meister. Lk
annaabi.ee 
