vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: ,,Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta". Kuni 19.sajandi II pooleni kirjutas igaüks vastavalt oma hariduse, keelemurde või sisetundele. Kui trükisõna hakkas rohkem levima, vajati ka ühtseid keelereegleid, et kõik saaksid loetust aru ja oleks mida koolis õpetada. Kui igaühel on oma reeglid, ehk reegleid üldse poleks, võib juhtuda, et lõpuks ei saa me teineteisest enam üldse aru. Igapäevaselt hakkame juba harjuma, et asjad ei ole täpselt normeeritud. Kuid on valdkondi, kus siiski peab keelenormidest kinni pidama. Näiteks ajalehtede ja isegi mõnede kirjastuste töö on lohakas
vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: „Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta“. Kuni 19.sajandi II pooleni kirjutas igaüks vastavalt oma hariduse, keelemurde või sisetundele. Kui trükisõna hakkas rohkem levima, vajati ka ühtseid keelereegleid, et kõik saaksid loetust aru ja oleks mida koolis õpetada. Kui igaühel on oma reeglid, ehk reegleid üldse poleks, võib juhtuda, et lõpuks ei saa me teineteisest enam üldse aru. Igapäevaselt hakkame juba harjuma, et asjad ei ole täpselt normeeritud. Kuid on valdkondi, kus siiski peab keelenormidest kinni pidama. Näiteks ajalehtede ja isegi mõnede kirjastuste töö on lohakas
Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika eri keelte või murrete häälikusüsteemide võrdlus · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine · Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine · Eksperimentaalfoneetika häälikusüsteemide ja häälduse uurimine katselisel meetodil 4
Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius (u1600-1645) - pani aluse lõunaeestikeelsele kirikukirjandusele. 1632. aastal kaheosaline kirikukäsiraamat. Pani aluse tartumurdelisele kirikukeelele. Eri piiskopkondades tegutsenud Stahl ja Rossihnius panid oma käsiraamatutega aluse eesti keele kahele erinevale kirjakeelele, mis arenesid edasi raamatute avaldamises kahes keelemurdes. Hakkas pidev rivaalitsemine õigema keelemurde pärast. Kirikuraamatute väljaandmine eraldi Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti jaoks oli tingitud ka Eesti ala jagunemisest kahe piiskopkonna vahel. Stahli kirikuraamatuid hakati täiendama, kordustrükke andma, anti välja eraldi kirikulaulude raamatuid. Lõunaeestikeelne lauluraamat ilmus 1685. aastal Adrian Virginiuse toimetamisel. Stahli ja Rossihniuse käsiraamatud tõstatasid esile ka Piibli tõlkimise hädavajalikkuse. Piiskop J
sedamaid toidukraami kallale, mida Agnes vaheajal oli kimbusl välja võinud ja rohu peale ladunud. Meesle nälg oli suur, lerve sink ja leib oli lühikese ajaga nende lõualuude vahele kadunud. Lahkeid vasluvõtjaid ei pannud nad peaaegu tähelegi. Mõnest sõnast, mis nad isekeskis vahetasid, märkas Gabriel, et nad suurema salga liikmed olid, kes hiljuti Virumaal riisumas käinud, ja et nende ninamehe nimi oli Andres. Üks neist näis näo vormi ja kange keelemurde pärasl võõramaa mees olevat. See piilus lüki aega kahtlaselt Agnese olsa ja legi lemaga siis saksa keeles juttu. Aga Agnes raputas pead ja vastas kõige laiemas maakeeles: «Ei mõisla.» Sakslane piilus ja piilus -- ja korraga pahva- 323 tas ta naerdes välja: «Sinu ei oleb poiss, sinu oleb ilus tidruk! Minu tunneb see.» Agnes kahvatas ja püüdis vägisi naeratada. Mehed naersid, hakkasid «Jürit» teravamalt silmitsema ja tooreid ettepanekuid tegema, kuidas õiget aru kätte saada.
annaabi.ee 
