kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide)
Väidetavalt on ta aadlisuguvõsa vallaslaps. Tema kaudu tuuakse romaani sisse Unduski lemmikteemaasid baltisaksa kultuuriruum. Ruub püüab sõnastada oma esimest armastust, see on uus, algupärane, originaalne. Pärast esimest kogemust tuleb aga teatud harjumuspära, maskid ja mängud. See teema seotakse tugevalt piiblitekstiga: rõhutatakse nagu sealgi armastuse jumalikkust, värskust. Üks tasand võib olla psühholoogiline, seda täiendab keelelisuse tasand (kuidas selgitada tundeid). Kehalisust pole, platooniline. Teine lugemismudel (I armastusromaan): lugeda seda kui interteksuaalset kultuuriteksti (palju tsitaate, vihjeid eesti ja maailma kirjandusele). Palju vihjeid arhetüüpsetele autoritele ja motiividele. (Tsiteeris ja jälle oli Undusk kasutanud sõna ,,vagel"). Unduski kirjutuslaad on barokne ta kirjutab üsna pikki ja keerulisi lauseid. Väga palju kasutab kiile ja kõrvalauseid
Seega paljud kohanimed mugandatakse häälduse järgi ladina tähestikuliseks. Kohanimede käänamisel võib kaduda kohanime algne tähendus. Diakriitikud-tähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või alustähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust. Kirjasüsteemid- tähtkirjad (ameerika, lääne-euroopa), täht-silpkirjad ( india ja kaguaasia), silpkirjad (jaapan, etioopa) Nime staatus- ühel objektil võib olla mitu nime, mis võivad erinevda keelelisuse ja staatuse poolest. Kui lisada veel ajalooline mõõde on segiminekud sagedased. Nt 1) rööpnimed noarootsi ps-l; 2) üks ametlik ja teine mitteametlik (ingerimaa) Ingerimaal on ametlikud venekeelsed kohanimed, aga lisaks on ka mitteametlikud välja toodud.; 3) kaks mitteametlikku nime (tihti loodusobjektidel, nt Peipsi järvel); 4) kaks samakeelset nime (Manija küla, Manila saar, Manilaid). Nime staatuse muutuse näiteks on see, et algselt oli Eesti pealinn Reval, seejärel Tallinn
kultuur väljub looduse rüpest ja iseseisvub. Oluline osa selles on lisaks mõistusele keelel. Ligi 2 sajandit enne Sapir- Whorfi hüpoteesi sõnastas Herder idee, et keel determineerib inimese mõtlemist. Keel ja kultuurilised traditsioonid omakord kujundavad rahva ja rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele. Inimese loomusest (ja oluline, et mitte vastupidi nagu Marxil näiteks) on tingitud tema sotsiaalsus, vajadus elada ühiskonnas, mida seob ühine kultuur, keel, kombed. Rahvuskarakter on pakkunud huvi nii filosoofidele, ajaloolastele, antropoloogidele kui ka sotsiaalteadlastele. Sellest kõneles juba Thucydides Antiik-Kreekas ning hiljem Giambattista Vico, Montesquieu ja Karl-Friedrich Moser. Herderit või pidada
Lacan siiski ei poolda skisoanalüüsi absoluutset tungilist vabadust temal määravad struktuur ja kultuurilised praktikad. L tahab minna tagasi Freudi juurde. Siin reaktsioon Jungi mütoloogilise 62 alateadvuse ja egapsühholoogia (sõltumatu enda v. mina loome illusioon) vastu. L hakkab kinni Freudi poolt postuleeritud I H A liikuvuse ja alateadvuse keelelisuse teooriast. Ei ole võimalik kõnelda puhtast ehk keele (sümboolse) eelsest eht "Teise" eelsest alateadvusest. Keel loob alateadvuse, st. alateadvus on struktureeritud kui keel. Ei ole midagi olemuslikku. Kõik tuleb meisse keele nähtamatu pahupoolena. Omandades keele, laadib subjekt endasse automaatselt eelnevalt eksisteerinud sümboolse korra ja allutab I H A L I B I I D O selle survele. Subjekt kujuneb Lacani järgi läbi kolme kognitiivse staadiumi: i m a g i n a a r n e e.
annaabi.ee 
