Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
nõuetele peab nimi vastama. Lõpetuseks toodi välja ka põhjused, miks on vaja piiranguid. Piiranguid on vaja, et kaitsata eesti keelt ja selle kultuurikeskkonda; neid on vaja avaliku korra huvides ja lapse õiguste kaitseks. KEELESAADE: Keelenõuanne 50 Augustis tähistas Keelenõuanne oma viiekümnendat sünnipäeva. Selle puhul alustas ka Keelesaade oma hooaega juubeli juttudega ja saatesse oli kutsutud Eesti keele Instituudist keelekorraldajad Peeter Päll ja Tuuli Rehemaa. Kõigepealt alustati sellega, et mindi 50 aastat tagasi sinna aega, kus Keelenõuanne ehk toonane Keele ja Kirjanduse Instituut loodi. Ka sel ajal oli selline olukord, kus inimesed helistasid sinna, kui neil tekkis mingisuguseid keeleküsimusi. Kuna inimesed instituudis ei teadnud midagi, siis suunati inimesed edasi sõnaraamatute sektorisse, kus oli kindel inimene, kes küsimustele vastuseid leidis. See oli küllaltki ebaregulaarne, aga mitte olematu
-21. sajandil. Kolm suuremat vaidlust : 19.saj alguses põhja- ja lõunaeesti keele pooldajate vahel; 19.saj keskel vana ja uue kirjaviisi üle; 20.saj algus üld- ja osksussõnavara laiendamine, kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal. Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse. Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina, ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk
olema. Aga ei ole, nagu saab empiiriliselt tuvastada. Keelekollektiivi liikmed on küll veendunud, et keelt tuleks korraldada, korraldamatus häirib neid, aga suhtlus toimib ikkagi. Mingeid selle keelekorralduse puudumisest tingitud suhtlusraskusi keegi küsitletutest märganud ei ole (Tartu 2012, Kirna 2012, Hendrikson 2012). Sõnastus, argumentatsioon ja infoallikad Kui eeldada, et keel eksisteerib objektiivselt, et selle kohta on võimalik teada tõde, ja et keelekorraldajad tõepoolest teavad seda, siis sobib seda muidugi ka öelda. Sobib öelda, millised sõnad on eesti keeles olemas, mida nad tähendavad, kuidas neid on õige käänata-pöörata jne. Infoallikat ei oskagi siinkohal nimetada, mille poole kahtluse korral pöörduda, sest seni pole teada ühtegi meetodit keele vahetuks uurimiseks. Ikka uuritakse kas inimesi (äärmuslikul, kuigi levinud juhul ühtainsat inimest – uurijat ennast) või nende loodud tekste, mis
Kui suure j aväikese algustähe erinevus tekkis, siis polnud see selle funktsiooniga, mis praegu. 300-400 aasta omadus on, et kirjutame nimesid suure tähega. Rööpselt ei saa vaadata suure tähega ja nimesid. Kõiki nimesid ei kirjutata suure tähega. Maailmas on keeli, mille puhul ei eristada suuri või väikeseid tähti. Nime meelevaldsus e subjektiivsus. Oluline nime tunnus. Sõnad keeles ei vahetu. Kui termin on kasutusel, siis on raske seda ümber õpetada. Nt termin ,,postiindeks" keelekorraldajad soovitavad ,,sihtnumber" tulemus on pooleks. Sõna vahetamine keeles on raske, pea võimatu. Nime vahetamine käib kähku. Nimevahetusega inimesed lepivad kiiremini. Nimede puhul on kindlad reeglid, olgugi, et need on mõistlikud. KOKKUVÕTE NIMETEOORIAST. Nimede eristamine teoorias on raske, seda on võimatu üheselt määratleda. Praktikas võib öelda, et nime ja mittenime eristamine põhineb kokkuleppel. Oleme öelnud, et mõnedel objektidel on nimed, mõnedel ei ole. Kokkulepe võib
annaabi.ee 
