oli suupilli edasiaerndus. Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse. Eesti lõõts August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega, vastupidavad ning vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks.
ülejäänud osahelid ja me kuuleme ikka põhitooni. Alpi sarvel on 3-oktavi laiune sagedusala. Mazoorse helirea puhul saab kasutada esimest, teist, kolmandat ja viiendat astet. Min oori puhul saab kasut.sol-minoori, kui mängija ja kuulaja ei lase end heidutada pisut ebamääärase kõrgusega tertsist. Minooris saab kasut.esimest, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat astet. Minoori eelis-kõik astmed toonikast arvates ühe ja sama oktavi piires. Parmupilli mängitakse metallist keelekest avatud suu ees näppides ning suu kuju samal ajal muutes, nii et akustiliselt tekib täpselt samasugune efekt nagu Tõva kõrilauluski. Keelekese heli vastab põhitooni sagedusele, suu kuju muutes muudab mängija kuuldavaks üksikuid ülemhelisid, mis põhitooni taustal moodustavad teise, ülemise hääle. Kui mingi heli osahelidest moodustub ülemhelide rida, siis on tegemist kindla kõrgusega heliga. 2. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem
Vili kupar, seemned väga pisikesed. Palju epifüüte, neil esinevad vett absorbeeriva koega kaetud õhujuured. Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat. N: kaunis kuldking, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmukäpp, püramiid-koerakäpp, suur käopõll, roomav öövilge. Sk. Lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga. Lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole. Õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad. Vili: pähklike. N: põistarn, niitjas tarn, lakktarn, lünktarn, jänestarn, luhttarn, rebasttarn, karvane tarn, harilik tarn, pudeltarn, tupp-villpea, laialehine villpea, mõõkrohi, järvkaisel, metskõrkjas. Sk. Kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed. Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe
pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud, õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku, pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet, vili on teris lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga, lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole, õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad, vili: pähklike Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. (klassid) ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Üks Kaks Juurestik Narmasjuurestik Valdavalt sammasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Hajusalt Korrapäraselt ühel ringil
· Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole Lehetuped servadest kokku kasvanud Õied õisikutes, viljaks pähklike · Suurim perek on tarn (põistarn, niitjas tarn, jänestarn, lakktarn, lünktarn, luhttarn, rebastarn · Eesti veel perek villpea (tupp-villpea), kõrkjas, kaisel, alss, sepsikas · Sugukond kõrrelised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed
Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all Kaunis kuldking Rohekas käokeel Laialehine neiuvaip Kärbesõis Jumalakäpp Tõmmukäpp Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole Lehetuped servadest kokku kasvanud Õied õisikutes, viljaks pähklike Suurim perek on tarn (põistarn, niitjas tarn, jänestarn, lakktarn, lünktarn, luhttarn, rebastarn Eesti veel perek villpea (tupp-villpea), kõrkjas, kaisel, alss, sepsikas Sugukond kõrrelised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed
annaabi.ee 
