Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused,
murdesõna Lisaks on korpuses 23416 morfoloogiliselt märgendatud vadja keele murdesõna ja 27395 litereeritud liivi keele sõna Korpus koosneb: o Digitaliseeritud murdelindistustest o Foneetilises transkriptsioonis murdetekstidest, mis põhinevad lindistustel o Lihtsustatud transkriptsioonis murdetekstidest o Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest o Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga Otsida saab märksõna, tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid
sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa Murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis 1924 eesti keele professor, 1925 ES esimees. Eesti Keele peatoimetaja. Õppis Tartus, Helsingis, Genfis (romaani keeled, soome filoloogia jm.), lõpetas 1922 eestikeelse TÜ Saareste kolm peateost: väitekiri, murdeatlas, mõisteline sõnaraamat. 1944 Rootsi, Uppsalas murde- ja rahvaluulearhiivis, soome-ugri osakonnas. Keelejuhtide võrgustik Rootsi eestlastest. Põhiosa elutööst ilmus Rootsis (väike murdeatlas, mõisteline sõnaraamat, üle 30 artikli jm.) 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Tartu Ülikool - II maailmasõja eelne Tartu ülikool oli loonud tugeva aluse eesti keeleteadusele (murdeuurimine, katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine). Oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne
Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis; Lindistused; Tõlkemeetod (tekst antakse ette ja palutakse tõlkida vastavasse murdesse. Iga keelejuht ei pruugi sellega hakkama saada, kirjakeelne tekst mõjutab), otsesed küsitlused (kindlad küsimused, mis võivad olla ka paberil. Parem meetod, kuna alustekst ei mõjuta), küsimustikud (võib ka paberil olla, suuliselt või kirjalikult vastata);
Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 19. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????? Kõnesüntees - Tegu on korpuspõhise kõnesünteesiga, mis vajab sünteesi akustiliseks baasiks kõnekorpust. Sünteesi eelduseks on: 1)foneetiliselt rikas tekstikorpus 2)kõnekorpuse salvestamine keelejuhtide esituses; 3)häälikusüsteemi fikseerimine ja tunnuste valik; 4)kõnekorpuse märgendamine ja segmenteerimine. Teksti lingvistiline töötlus sisaldab täht-häälik teisendust, mittesõnade interpretaatorit ja sõnade morfoloogilist analüüsi. Sobivate kõneüksuste valik on korpussünteesi kõige tähtsam osa. Eelistatakse võimalikult pikki kõnestringe ning optimeeritakse kõneüksuste lingvistilisi ja füüsikalisi parameetreid erinevate sobivuskriteeriumide alusel
annaabi.ee 
