ohustab ka väljaränne. Välja rännanud kodanike lapsed ei õpi eesti keelt mitte enam esimese keelena, vaid teise keelena ja seetõttu ei omanda nad keelt täielikult ning nende järeltulijad ei pruugi eesti keelt enam üldse mõista. Väga tähtis on eesti keele aktiivne kaitsmine, mis on praegusel ajahetkel väga aktuaalne. Valitsus on rakendanud seadusi, et eesti keelt kindlustada. Selleks et taotleda Eesti Vabariigi kodakontsust, on vaja sooritada keeleeksam või gümnaasiumis eesti keele lõpueksam. Eesti keel on meil riigikeeleks, mis kohustab muu keelset elanikkonda omandama eesti keelt vähemalt suhtlustasandil, sest vastasel juhul on neil mõningate töökohtade taotlemine problemaatiline. Lähiajal plaanib valitsus realiseerida seaduseelnõud, mille alusel muudetakse vene keelse õppega gümnaasiumite õppekeeleks kuuekümne protsendi ulatuses eesti keel.
Sinna saab näiteks esitada avalduse riigi kodakondsuse soovimise puhul. 6.Kodakondsuse võib saada teenete eest näiteks riigi eest võistelnud sportlased või treenerid, kes on saavutanud häid tulemusi ja seda selle kindla riigi nime all. Eesti riik saab teenete eest anda välja aga aastas 10 kodakondsust. 7.Tuleb osata Eesti keelt, tunda ajalugu ja kultuuri, elada siin teatud hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigi truuduse kohta, tuleb läbida keeleeksam. 8.Riik vaja infot rahva kohta väga mitmetel põhjustel. Kui inimesega peaks midagi juhtuma on teada, kellega on tegu ja millega ta tegeles. Rahva info alusel saab teha statistikaid mitmete asjade kohta nt. Selle kohta, palju inimesi rändab riigist väljaks. 9.E-riik: erinevate riigiasutuste süsteem internetis, mille abil on lihtne ja kiire leida informatsiooni või suhelda ametnikega. 10. Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue, see tähendab mingi konkreetne
suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära panemisega, koostöö on nõrkuse varjundiga, mitte positiivne). Kodanikud ja kodakondsus Võib omandada kahel viisil: 1. kodanikuks sünnitakse (aluseks sünnikoht või vanemate kodakondsus) 2. kodanikuks saadakse (naturalisatsioon. Selleks tuleb teha keeleeksam (Eestis. Reeglid on riigiti erinevad) ja eksam seaduste kohta. Abielludes eesti kodanikuga ei saa automaatselt eesti kodakondsust. Samuti saab kodakondsust kohe taodelda, kui on osutatud riigi jaoks oluline heategu. Seda tüüpi kodakondsust saab ka ära võtta! Kodakondsus ei ole seotud rahvusega) Mittekodanikud: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta inimesed. Illegaalid ja põgenikud.
kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi. Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud. Sünnipäraselt eestlaselt kodakondsust ära võtta pole kombeks. Ise võib aga loobuda. Kellele on antud eesti kodakondsus, neilt võib vabariigi valitsus järgmistel juhtudel: 1. Kui kodakondsus on saadud seaduse vastaselt 2. Kui keegi on püüdnud kukutada eesti valitsust 3
Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse. Kodanikuks võib saada mitmel viisil: 1. Sünni järgi a) jus soli päikese õigus b) jus sovignet vere õigus 2. lapsendamine 3. eriliste teenete eest 10 inimest aastas 4. taotlemine pikk protsess 1. ta on 15 aastat vana 2. peab olema elanud Eestis 5 aastat alalise elamisloaga. 3. keeleeksam 4. peab tundma põhiseadust ja kodakondsusseadus test 5. legaalne sissetulek 6. vanne Eestis ei ole lubatud topelt kodakondsust (väljaarvatud väliseestlased) Kodakondsusest võib ka ise loobuda, kuid lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Sünnipärasel eestlasel on alati õigus oma kodumaale tulla. Sünnipäraselt eesti kodanikult ei saa eesti kodakondsust ära võtta. Ülejäänutelt saab kodakondsust ära võtta valitsuse otsusega: 1
21.saj kiire majanduskasv 2003-2007a SKT suurenes 7-12%, Eesti infotehnoloogia, 2007 e- valimised. Väjaränne EL-i. SKT kasv sisetarbimisest, seega 2008 seisak, 2009 langus 14; 18;15%, Läti pidi IMF-lt pankroti vältimiseks laenu võtma. 2011 majandus taas tõusule. Ühiskondlikud muutused - Est,Lat venelaste kodakondsuse probleem: kodanikud kõik I EV aegsed kodanikud + järglased, ülejäänud pidid taotlema kodakondsust naturalisatsiooni korras, mille põhinõudeks keeleeksam. Vähemus jagunes: kodanikud, kodakondsuseta, Vene kodanikud. Läti sai Lääne kriitikat kvoodisüsteemi pärast, 1999 keeleseadus, seetõttu tuli pehmendada survet. 2000a riiklikud integratsiooniprogrammid. Koolireformid, millele vastukaja. 2007a Pronksiöö. 2009a sai Riia linnapeaks venelane parlamendi Kooskõla Keskus juht Nils Usakovs. Leedu oli üsna homogeenne ja andis kõigile automaatse kodakondsuse, ka Poolaga sõlmiti 1994a leping, kus austati teineteise
annaabi.ee 
