Selleks lisasin segule 50cm3 distileeritud vett. Segasin lahust klaaspulgaga. Saadud lahus filtreerisin läbi filtripaberi keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisasin koonilises kolvis olevale jäägile 50cm3 distileeritud vet ja filtreerisin läbi sama filtripaberi keeduklaasi. Kordasin need samme veel 2 korda. Pesin filtri pärast neljandat filtrimist distileeritud veega, et viia filtrile jäänud sool lahusesse. Selge filtraat valasin keeduklaasist mõõtesilidrisse ja seejärel täitsin mõõtesilinder 250cm 3-ni distileeritud veega (lisasin ~50cm3 vett). Segasin läbi lahust mõõtesilindrist keeduklaasi mitmel korral valades. Areomeetri abil määrasin lahuse tihedus. Töö analüüs ja arvutus 1. Saadud tihedust ei olnud tabelis. Kasutasin lineaarset interpoleerimist. ρ-mõõdud tihedus; ρ1-sellest väiksem tihedus; ρ2-sellest suurem tihedus; C%-otsitav
2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolbis olevate jäägile uuesti 50 cm2 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filtpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolbist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm2 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4. Areomeerti abi määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmiles areomeetr ei puutuks vastu mõõtesilindriseina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Järeldus Lahuse tihedus – 59,4% , täpne lahuse konsetratsioon on 60%
Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada destilleritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Alustada filtreerimist valades lahust mööda klaaspulka lehtrisse. 3 Kolvi jäänud segule lisada uuesti 50 cm destilleritud vett ning protsessi korrata. Täita filter destilleritud veega, et viia kogu lahustunud sool lahusesse Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleritud veega Lahus hoolikalt segada, seda mitmel korral ümber pöörates Kasutades areomeetrit, tuleb, määrata lahuse tihedus kg =1013 1, 0130 g/cm 3 4 Katseandmed: m 3 5 Katse arvutused 1 Määrata lahuse tihedus Andmed =1, 0130 g/cm³ =1, 0126 g/cm³
Siis aestasin lehtri keeduklaasi üeale. Lehtrisse anin filterpaberi ja niisutasin seda, et ta liibuks täielikult lehtri seinale. Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi alles ainult liiv, korraga täitsin filtirist 3/4. Kordasin 2 korda eelnevat sammu. Peale kolmandat korda pesin filtri, valades filtrisse 50 cm3 destileeritud vett, et saada kätte kogu sool mis võis jääda filtrisse. Siis valasin filtraadi keeduklaasist mõõtesilindrisse ja täitsin ülejäenud osa destileeritud veega, kuni 250 cm3-ni. Segasin lahuse hoolikalt, keerates mõõtesildrit mitu korda ringi. Seejärel mõõtsin areomeetriga saadud lahuse tiheduse. Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on saadud pesta areomeeter destileeritud veega ja kuivatada. Ülejäenud töövahendud pesta tavalise veega ja kuivatada. 4. Katseandmed. Areomeetri näit : = 1,0125 kg/m3
_ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: Lahuse ruumala on:
vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks, et NaCl korralikult välja pesta, lisati kolvis olevale jäärgile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja saadud lahus filtreeriti ning valati mõõtesilndrisse. Tegevust korrati kokku kolm korda. Seejärel lisati mõõtesilndrisse destilleeritud vett kuni 250 ml-ni. Selleks, et kontsentratsioon ühtlustuks valati lahust paar korda ühest anumast teise. Lõpuks mõõdeti areomeeteriga saadud lahuse tihedus. 4. KATSEANDMETE TÖÖTLUS
lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 21.03.2012 Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töövahendid: Aparaatuur lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit. Töö ülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töö käik: Kalibreerisin Beckmanni termomeetri teades, et lahustumisel sool neelab energiat. Seega,
~30...50 cm destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi 3 sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm . 3 Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult ning mõõta sellega lahuse tihedust. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega ning loputada destilleeritud veega.
_ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: g
ots puutus vastu keeduklaasi seina. Valasin filtrisse ¾ lahust, veendudes, et klaaspulk oleks kaldu ja ei puutuks vastu filtri põhja. Keeduklaasis olevale jäägile lisasin NaCl täielik uks väljapesemiseks ~30…50 cm3 destilleeritud vett, segasin ja filtreerisin kolbi läbi sama filtr i. Kordasin sama ka pesuveega. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtr i destilleeritud veega. 1 Valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilindrisse ja lisasin destilleeritud vett, et lahust saaks 250 cm3 . Mõõtsin segatud lahuse tiheduse areomeetriga. Katseandmed Mass segu C = 7,03 g Ruumala lahus = 250 ml = 0,25 l Mass lahusti (vesi) = 119 ml Lahuse tihedus = 1017 kg/m3 = 1,017 g/cm3 Mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelist = 1,0161 g/cm3 Mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelist = 1,0197 g/cm3 Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 = 2,50 %
Ampulli asetatakse klaaspulk, mida kasutatakse ampulli purustamiseks. Segur Aparatuur lahustumissoojuse liikugu vabalt üles-alla, puutumata määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest Beckmanni termomeetrit või ampulli. osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud Termomeetri elavhõbedaanum olgu metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 vähemalt 2 cm võrra vedeliku pinnast anuma sulgemiseks, keeduklaasist või sügavamal, kuid ta ei tohi keeduklaasi polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, põhja puudutada. klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 Vett kalorimeetris ühtlaselt segades ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse jälgitakse temperatuuri muutumist iga stopperit. minuti järel. Kui temperatuuri muutumine KATSE KÄIK on ühtlane, alustatakse algperioodiga (vt.
TÖÖ ÜLESANNE Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel APARATUUR Lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit KATSE KÄIK Kui sool lahustumisel neelab soojust, tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, mille elavhõbeda nivoo peab katse algul olema skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri
kollaka värvusega, mis muutus tasapisi oranziks 6) Eeemaldada jäävann 7) Kuumutada reaktsioonisegu 30 minutit ~50 0 C-võtta proov viaali TLC jaoks et teha kindlaks kas reaktsion toimus lõpuni.-segu värvus punkas-oranz 8) Pärast kuumutamist mitte magtnetsegajat välja lülitada-aja kokkuhoidmiseks 9) Täita keduklaas destileeritud vee ja jää seguga 1 10) Valada keeduklaasist kolbi 7-10 ml külma vett 11) Kasuatada spaatlit ning segada, hõõudes vastu kolvi seina-tekivad valged kristallid-minul rohkem sellised kollakad-valgedi 12) Eemaldada spaatliga magnetsegaja-magneetiline 13) Reaktsiooni segu fltreerida vaakumfiltrimsel-kasutada klaasfltrit 14) Pesta sadet mõne ml destilleeritud veega-sain produkti, mis kollaka-valge värvusga 15) Saadud produkt ümberkristallida 16) Viia toorprodukt kolbi kaalumispaberi abil
oli Na2S2O3 kontsentratsioon, seda kiiremini reageeris ta väävelhappega. Tabelist ja graafikult on see korrapärasus nähtav. Katse 2 Kasutatud uurimismeetodid Kaheksa katseklaasi jagasin paaridesse ning täitsin igast paarist ühe katseklaasi 4 cm3 väävelhappelahusega ja teise 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Kõik katseklaasid panin pooleldi vett täis keeduklaasi, mille asetasin pliidile. Teatud temperatuuridel võtsin ühe paari katseklaase keeduklaasist välja, valasin kokku ning stopperiga võtsin aega, mis kulus hägu tekkimiseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katseklaaside paar Katse temperatuur, Aeg t, min Reaktsioonikiirus ºC v= -1 1 30ºC 00:00:25 min 4 min-1
(250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis ja analüüsmeetodid ning metoodikad Esmalt pidin kaaluma kuiva keeduklaasi 6,00 g liiva ja soola segu ja lahustama NaCl klaaspulgaga segades ( 50 cm3) destilleeritud veega ning seejärel filtreerima saadud lahuse. Filtrimiseks valmistasin valgest filtripaberist kurdfiltri ja asetasin selle klaaslehtrisse. Siis valasin lahuse keeduklaasist mööda klaaspulka filtrile. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl 3 täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm destilleeritud vett, segasin ja filtrisin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Sama tegin veel kaks korda aga seekord väiksema destilleeritud vee kogusega. Selleks, et filter lõplikult sinna sattunud liivast puhastada valasin sinna destilleeritud vett ja filtrisin ka selle koonilisse kolbi
Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filrti koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes tal lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. Aeromeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda
Korraga täidetakse filtrist 34 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada keeduklaasis olevale jäägile uuesti 50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi koonilisse kolbi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada koonilisest kolbist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 c𝑐𝑚3 -ni destilleeritud veega. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. 4. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina
Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda
Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda
Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda
Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada liiva kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda.
Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 30..50 ml destilleeritud vett, segati ja filtriti läbi sama koonilise filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti veel paar korda vähese veega (10…20 ml), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputati kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahus oleks täpselt 250 ml. Lahust mõõtesilindris segati hoolikalt, selleks valati lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõdeti aeromeetriga lahuse tihedus. Katseandmed ja tulemuste analüüs Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine
keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Pesen keeduklaasi ja liiva jäägi keeduklaasis paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidan filtri destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Loputan liiva keeduklaasist kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte mingil juhul ei tohi valada liiva kraanikaussi! Valan lahuse koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisan mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Segan lahust hoolikalt mõõtesilindris. Selleks valan lahuse korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõdan areomeetriga lahuse tiheduse. Areomeeteri viin lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda
destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese veega (20ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda. Nüüd valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin mõõtesilidrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Mõõtesilidris olevat lahust segasin hoolikalt. Selleks valasin lahuse korraks uuesti keeduklaasi ja seejärel mõõtesilidrisse 3 tagasi. Siis mõõtsin areomeetriga lahuse tiheduse.Viisin selle lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kõrgelt kukkuda.
Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese destilleeritud veega (15 ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda. Keeduklaasis oleva liiva loputasin kraaniveega ning panin liivakogumisnõusse. Seejärel valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin mõõtesilidrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Mõõtesilidris olevat lahust segasin hoolikalt. Selleks valasin lahuse korraks uuesti keeduklaasi ja seejärel mõõtesilidrisse tagasi. Siis mõõtsin areomeetriga lahuse tiheduse.Viisin selle lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesin areomeetrit destilleeritud veega ning kuivatasin. Katseandmed: Mõõdetud tihedus = 1,013 g/ml
Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasispesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter
Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 7 2Al + 3 H2O Al2O3 + 3H2 2. Katsed 2.1. Raua roostetamine Ma katsetasin raua roostetamist neljas erinevas keskkonnas kasutades selleks nelja samasugust naela. Kasutasin nelja keeduklaasi, igas keeduklaasis oli erinev keskkond. Kõige vasakul pool oli soola vesi, järgmine oli vesi, siis oli 1/3 keeduklaasist veega täidetud ja viimases ehk kõige parempoolses polnud midagi (Lisa 1). See milles oli 1/3 veega täidetud sinna panin vahepeal vett juurde kuna muidu aurub kõik vesi ära. Katse pidi näitama millises keskkonnas raud roostetab kõige kiiremini. Sain teade, et kõige kiiremini roostetab soola vees ja kõige aeglasemalt kuivas õhus. Ma käisin teatud päevadel ja tegin pilti roostetamisest. Katse kestis 9.päeva, neljal korral tegin pilti. 1
annaabi.ee 
