Paso doble (hispaania keeles topeltsamm) on LadinaAmeerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Paso doble tekkis ja sai populaarseks Prantsusmaal 1920. 1930. aastatel ning on praegu võistlustantsus LadinaAmeerika tantsude seas viimane. Tempo on u 62 takti minutis
Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et riidesse jääksid ilusad voldid, neid tärgeldati. Orjad või teenijad tõid võõrastest maadest kohalikule rahvale kaasa ka oma mustreid
liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. · Rumba ,mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. · Paso doble-Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi . · Dzaiv- mille põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja
PEREKONNAELU Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. RIIETUS Muistses Egiptuses kanti valgest linasest riidest rõivaid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Lapsed riideid ei kandnud. Inimesed armastasid kanda ehteid ja kasutati palju kosmeetikat. KIRJUTAMINE JA HARIDUS Vanad egiptlased kasutasid piltkirja-hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud olid emadega kodus. KUNSTNIKE TÖÖ
Palju vetruvust kehas ja olemas ka teravad elemendid pööretel ja osadel liigutustel. Paso doble Pasodoobel ehk pasodoble (hispaania keeles 'topeltsamm') on Ladina- Ameerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavaga ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Pasodooblile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi.Taktimõõt on ¾, emotsionaalselt pingeline tants. Algselt oli see meeste tants. Paso doble: https://www.youtube.com/watch?v=7ONCE5aGfaQ Väga tempokas ja kaasahaarav muusika. Liikumine on kiire ja suhteliselt
12. klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Cami...
Kiivreid kasutatakse ehitusplatsidel, sõdades ja kontaktspordis (näiteks jäähokkis). Ka kantsakse kiivreid mootorrattaga, rattaga ja rulaga liiklemisel. 8 Kapuuts Tänapäeva kapuuts on peakate osa mingist suuremast riietusest nagu seda on mantel, dressipluus, keep. Ajalooliselt võisid olla kapuutsid sarnased tänapäevastele või täiesti iseseisevad peakated. Keskajal olid need lühikese keebiga, Prantsusmaal kutsuti neid chaperonideks, kus need olid üsna tavalised. Neist hiljem arenesid hästi sobituvad mütsid. Naiste kapuutsid varjeerusid "hästi istuvast", pehmest peakattest kuni jäiga, struktuurse kapuutsini või väga suure kateni, mis oli tehtud raamile, kuhu oli sätitud parukas (naistel). 9 Mask Maske kantakse üle poole või üle terve näo, et peita kandja nägu või siis kaitsta kandja nägu
Rõivatus oli erksavärviline, kuid ei liibunud üldse kehale, vööd ei kantud. Kleit oli kaunistatud laiade kantidega, mis jaotasid figuuri osadeks. Selline jaotamine oli omane romaani stiilile ja kordas arhitektuuris kasutatavaid jooni ja pindu. Uudne oli õmbluste kantimine paelaga. Ülerõivana kandsid kõikidest klassidest naised kreeka hlamise taolist keepi. Peas kandsid naised õlgadeni ulatuvat rätikut, mis sageli kaeti keebiga. 10 Soengud olid lihtsad, peamiselt kanti pikki lahtisi juukseid. Kuna pea kaeti alati rätikuga, ei saanud keerulisi soenguid kanda. GOOTIKA Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12.sajandist kuni 16.sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja
Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks. Nimetus põhineb Dalmaatsia päritolul, tuunika kangas võis esineda nii punast kui kuldset värvi. Kuni 6.sajandini kandis enamik bütsantslasi toogat, hiljem asenduse see keebiga ning toogale jäid truuks vaid konsulid. Keepe oli kolme erinevat tüüpi, kõik Rooma päritoluga. Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil on Justinianust kujutatud kandmas neist üht ümber õlgade mähitud lihtsat, põrandani ulatuvat nelinurkset kangatükki. Peale selle oli olemas veel poolringikujuline keep, mis kinnitati õlal ja ümmargune keep, mille eeskujuks võis olla rooma paenula. See oli eest kinnine, pea jaoks jäetud avausega; mõnikord võis keebi küljes olla kapuuts
Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks. Nimetus põhineb Dalmaatsia päritolul, tuunika kangas võis esineda nii punast kui kuldset värvi. Kuni 6.sajandini kandis enamik bütsantslasi toogat, hiljem asenduse see keebiga ning toogale jäid truuks vaid konsulid. Keepe oli kolme erinevat tüüpi, kõik Rooma päritoluga. Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil on Justinianust kujutatud kandmas neist üht ümber õlgade mähitud lihtsat, põrandani ulatuvat nelinurkset kangatükki. Peale selle oli olemas veel poolringikujuline keep, mis kinnitati õlal ja ümmargune keep, mille eeskujuks võis olla rooma paenula. See oli eest kinnine, pea jaoks jäetud avausega; mõnikord võis keebi küljes olla kapuuts
Aluskasuka peal võidi kanda ka kalevist jakki, naised võisid kasutada aluskasukat kleidi asemel. Inarisaamidel oli suviseks pealetõmmatavaks rõivaks parknahast jakk, mida võiti kalarasvaga, et seda vettpidavaks muuta. Varakamad mehed kasutasid pealiskasuka õlgade katmiseks karu-, ahmi- või põdravasikanahast katet, mis oli eriti omal kohal tuisuse ilmaga. Naistel oli sarnane riietusese kalevist. Hilisemal ajal asendati see keskaegsest Skandinaaviast Saamimaale levinud kalevist keebiga, mis oli varustatud kapuutsiga. Naised võisid ümber kaela kanda ,,oravasabakaelust", mis valmistati paarikümnest oravasabast. 77 Kangastest rõivaste valmistamine algas Saamimaal keskajal, kui kaupmeestelt saadi kalevit osta. Edaspidi kooti ja vanutati kalevit ise. Kalevist meestejakke ja naistekleite õmmeldi väheste õmblustega lihtsa pontsolaadse lõike järgi sarnaselt pealiskasuka
annaabi.ee 
