Eesti esiaja kronoloogia põhidaatumid Kiviaeg jaotatakse kolmeks: 1. vanem kiviaeg paleoliitikum, seda eestis pole, sest meil oli jää-aeg. Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllundu...
5. Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid. Võibolla oli umbes 50 inimest. Bioloogiliselt samad, ei külvanud vilja ja tegelesid korilusega. 5. Mis annab tunnistust faktist, et Pulli asulas elanud inimesed ei olnud
slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine
Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, kanalite ja tammide võrk. Umbes samal ajal võeti kasutusele ka keraamika ja metallurgia, valmistati vasest ja pronksist tööriistu. Nad püstitasid monumentaalseid ehitisi, kasutades materjalina glasuuritud tellis. Sumerid leiutasid ratta ja vankri. Ratas leidi rakendust nii vedrudel kui ka potikedrana keraamikas. Arheoloogiliste leidude põhjal on tuntud kedrakeraamika, skulptuur ja mosaiik. Meisterliku teostuse poolest paistavad silma kuld,- hõbe-,vask-, ja pronksesemed, hinnalisemad nõud olid kaetud emailiga. Kuna sumeritel olid avatud võimalustega linnriigid kauplesid nad Egiptuse, Väike-Aasia ja Indiaga. Sumerite loodud on maailma vanim teada olev savitahvlitele kohane kiri- kiilkiri. Sealt ka kooliõpetuse alged, oma aja kohta olid kõgel tasemel matemaatika, astronoomia, kirjandus ja kunst. Sumerite väljatõrjumine. 2350-2150 e.K
mindud kaheväljasüsteemile. Tolleaegne elamu kujutas endast väikest üheruumilist rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi selle ees leeauk, kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Relvastus täiustus-ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks. Peamised siiski odad ja kirved. Kiievi vürst Jaroslav Tark- 1030 korraldas ta sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas. Kedrakeraamika, pandi potikedrad keerlema. (sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid, ränga maksustamise vastu üles tõusis ja maksukogujad minema kihutas.Tungisid Tartu alla ja põletasid Linnuse maha.Suhted naabritega.
EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus
Lõuna-Mesopotaamias. 4. aastatuhandel keskel kerkis esile Uruki linn. 4. aastatuhandel teist poolt nimetatakse Lõuna-Mesopotaamias Uruki perioodiks. Uruk ei olnud aga kaugeltki ainuke linn, kogu Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud. 4. aastatuhat on mitmete tehnoloogiliste muutuste aeg purjelaev (paat tegelikult), künnipõllundus, ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja-Kaukaasiast, Poolast), kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus
arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende
annaabi.ee 
