Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed. Radooni sisaldus pinnaseõhus peetakse madalal tasemel olevaks, kui seda gaasi on alla 10 kBq/m³. [1] Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. 1. 3 1. KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA Radoon pääseb majja ehitise halva kvaliteedi ning hoone amortiseerumisel tekkivate pragude tõttu. Samuti ka täitepinnasest, aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Seetõttu on
ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 - 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4. väga kõrge tase - radoonisisaldus pinnaseõhus üle 250 000 Bq/m³ Allikas: http://www.envir.ee/kiirgus/index.php?leht=153 (16.09.2009) 1.1 Radoon Radoon satub ruumi siseõhku täitepinnasest aga samuti aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest.
elanikkonnale see ohtlik polnud. [6], [7], [9], [10] Kaheksandas klassis olevad korrodeeruvad ained esinevad kõigis agregaatolekutes. Suur osa siia aineklassi kuuluvatest materjalidest on keskkonnaohtlikud. Viimases üheksandas klassid on ained, mis ei kuulu eelnevatesse ohtlike ainete klassi. Eraldi on määratud ka eriti ohtlikud ained, mis on oma põhiteguri algusel paigutatud klassi 1, 6.2 või klassi 7. Radioaktiivsed ained on eriti ohtlikud ained, kui nende eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem või need on merereostusained. (ehk omavad lisatähist P või PP või kui IBC koodeksi järgi on nad keskkonnaohtlikkuse kategoorias A). IBC koodeks (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) on rahvusvaheline eeskiri ohtlike kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade konstruktioonide ja seadmete kohta. [7] Kõik need ained tuleb deklareerida vastavalt. Deklaratsiooni vorm vastab
[ 4 ] 13 Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1) madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10kBq/m³) 2) keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3) kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus üle 50 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/m³) 14 4. RADOONI VÄLTIMINE Radoon on tervisele väga kahjulik. Elades majas, kus on kõrge radooni hulk, võib saada hingetoru- või kopsuvähi. Seepärast tuleb juba enne ehitusprojekti tegemist teha uuringud või otsida infot krundi või ehitusobjekti piirkonna kohta. Samas tuleks ohtlikumates piirkondades viia ruumi õhuvõtt maapinnast
Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused 3.10.1. Tuul Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultegaon lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Ida- kaare tuulte eest varjavad lahte Aegna saar ja Viimsi poolsaar. Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva
ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4. väga kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus üle 250 000 Bq/m³ 1.1 Radoon Radoon satub ruumi siseõhku täitepinnasest aga samuti aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Suurimaks radooni allikas on eramu alune pinnas
annaabi.ee 
