Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud 6 Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele. Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 7 1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti
Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele. Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 6 1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti
aastal Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest langenuile. Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse poolt pandud mälestusplaadil on tekst: Kommunismivastases võitluses langenute ja represseeritute mälestuseks 1940-1991. Pärnumaa Tsernabõli ühenduse Gamma plaadil on kirjutatud: 1986. aasta Tsernabõli tuumaõnnetuse ohvritele Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2003 avati kiriku seinal Eesti Vabadusristi kavaleridele ja Teise maailmasõja ohvritele pühendatud mälestustahvel. Sellele on kantud tähestiku järjekorras 28 nime. Võidupühal, 23. juunil avati järgmised kolm mustast graniidist tahvlit neile kantud nimedega. Nimekirjad ja tekstid on koostanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed Jüri Kask, Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Staruss, kujundas kiviraidur Ülo Kirt. 20. augustil 2004 Eesti taasiseseisvumise päevale pühendatud jumalateenistusel avati ja pühitseti kaks mälestusplaati
Peeti läbirääkimisi valla täitevkomiteega ning lõpuks jõuti lahenduseni, mis rahuldas mõlemaid pooli monument jäeti püsti, kuid sellest raiuti välja kõik Vabadussõda puudutavad tekstid, samuti langenute nimed. Niimoodi, lipitud -lapitud kujul püsis sammas kuni eesti riigi taasiseseisvumiseni. Restauraatorite Arno Pajupuu ja Heino Kuura, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ning Kuusalu Rahvarinde koostöö tulemusena taasavati mälestusmärk 26. novembril 1988. aastal. Vabaduse Risti kavaleridele Autor Juhan Raudsepp Jäi ametlikult avamata (1940) Algusaastatel maeti Vabaduse Risti kavalere Tallinna Kaitseväe kalmistule süsteemitult. Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935. aastal Tallinna garnisoni ülema poole palvega eraldada kalmistul maa-ala, kuhu edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et
arvamust, kuna ei tohtinud muud öelda. Kõiki trükiseid tsenseeriti, sh ka raamatud. Ka raamatukogudes ja kauplustes vaadati üle vanad trükised. eelkõige vaadati punaselt meelestatud üle. rahvusväeosade likvideerimine. Ka rahvusväeosad tegutsesid mingi aja edasi. Kasutati avaliku korra hoidmisel tagalas või rindel. Nad koguni kasvasid, ristiti ümber Eesti Sõjaväeks. Aprillis saadeti laiali. Repressioonid Kindralkomissar Litzmann andis Eesti Vabadusristi kavaleridele õiguse oma risti avalikult kanda, samuti lubati avalikult representeerida rahvuslippu ja -sümboolikat, kuid edasisi järeleandmisi ei järgnenud. Eesti jäi Saksa okupatsiooni alla. Enamlasi hukati ja saadeti vangilaagrisse Naissaarele ja Pääskülla. Tapeti sõdureid omajagu, vene omi. Mitte tavalsied sõjavangid, vaid laamendavad. tartu kõige suurem hukkamiskoht, mujal vaid mõned teated. Tapeti neid tsiviile ka, kes kasutasid relvi sakslaste vastu.
annaabi.ee 
