Manfred Rebane, Tallinn, 2001, [1] Karkristi kujulised teenetemärgid on kujundanud kunstnik Nikolai Triik. Eeskujuks oli Soome Vabadusrist ja Saksa Ordu kõrgmeistri rist. Ristid erinevad mõõtmete, värvi, lindi ja kandmisviisi poolest. Kujunduses on kasutatud rahvusvärvide (sinine, must, valge) kombinatsioone, ainult II liigi autasude südamik on punane ("vererist"). 23. veebruaril 1923. aastal asutati Tartu Vabaduseristi Vendade Ühendus. See oli esimene Vabadusristi kavaleride piirkondlik ühendus, mis järgnevatel aastatel kujunes üleriigiliseks organistatsiooniks: 1925. aasta suvel asutati üleriigiline Vabaduse Risti Vendade Ühendus (VRVÜ), millega järgnevatel aastatel liitusid teised tekkinud piirkondlikud organisatsioonid. Vabadusristi kavaleride esindaja Rahvuskogu Teises Kojas oli Jaan Soots. Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati Vabadusristi päeva. Algselt langes see kokku autasu asutamise kuupäevaga, kuid kuna 24. veebruar oli ka Vabariigi
Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935. aastal Tallinna garnisoni ülema poole palvega eraldada kalmistul maa-ala, kuhu edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et eraldati plats, kuhu oli võimalik matta kuni 130 lahkunut. Juba järgneval, 1936.aastal hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et Vabaduse Risti kavaleride matmispaigale peaks püstitama monumendi. Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940. Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940. Vabaduse Risti kavaleride mälestuseks rajatud mälestusmärk jäigi avamata, sest nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud see enam võimalik. Monument lõhuti arvatavasti 1950. aastal.
1921–1935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1922-1923 Riigikogu esimees. 1920–1921 ja 1925– 1931 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist, skandaal, mis sundis teda vahepeal ka poliitikas tagasi tõmbuma. 1934. aasta alguses oli Päts esitatud riigivanema kandidaadiks, kus ta oleks konkureerinud vapside Andres Larka, sotside August Rei ja vabadusristi kavaleride kandidaadi Johan Laidoneriga. Vapside võidu hirmus otsustasid Päts ja Laidoner korraldada riigipöörde ja 1934. aasta 12. märtsil kehtestati sisuliselt nn vaikiv ajastu, millele andsid oma kaudse toetuse ka sotsiaaldemokraadid. Vapside riigipöördekatse 1935. aasta detsembris andis ka Pätsile selge võimaluse see liikumine likvideerida. Opositsiooni väljendas veel nelja endise riigivanema Jaan Teemanti, Jaan Tõnissoni, Juhan Kuke ja Ants Piibu protestikiri oktoobris 1936.
tahvlit neile kantud nimedega. Nimekirjad ja tekstid on koostanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed Jüri Kask, Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Staruss, kujundas kiviraidur Ülo Kirt. 20. augustil 2004 Eesti taasiseseisvumise päevale pühendatud jumalateenistusel avati ja pühitseti kaks mälestusplaati. Ühel neist on tekst: Venemaa vangilaagrites 1940-1991 hukkunud Eesti ohvitseride mälestuseks. 20.08.2004. Teisel plaadil on Eesti Vabdusristi kavaleride nimed, nende hulgas riigivanem ja Eesti esimene president Konstantin Päts (1874- 1956). Kokku on Eesti sõjameeste mälestuskirikus kavandatud paigaldada 18 mälestustahvlit, milledele kantakse poole tuhande Vabadusristi kavaleri nimi, sünni- ja surmadaatum ning teadaolev hukkamise või mõrvamise koht. 9 TORI KALMISTU Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.s. pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja
1679 Isikuvabaduste akt, inimest tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjalikul loal. 1689 õiguste bill. Parlamentarismi teke. Reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. 1) kuningas ei saa peatada seaduste toimet. 2) parlament koguneb regulaarselt. 3) maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Võeti vastu veel ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid. Inglise kodusõda 1642-1649. Nimetatakse ka kodanliku revolutsiooni ajaks. Sõda toimus kavaleride ja ümarpeade vahel, keda juhtis Oliver Cromwell. Lõppes kuninga pea maha raiumisega. Inglismaa oli 1649-1659 vabariik, ehk commonwealth. 1659 Cromwell sureb. 1660 Breda leping ja Stuartite restauratsioon.Prantsuse absolutism 1589-1610 oli Prantsusmaal võimul Henry IV. 1610-1643 Louis XIII. Sai 8 aastaselt võimule. Tema asemel valitses Richelieu. 1643-1715 võimul on Louis XIV, päikesekuningas. Kõige absolutistlikum valitseja. ,,Riik, see olen mina". Sai võimule 4
kodumaal: - oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik Keskerakond ja asunikud. Kuid valimiseelne toetusallkirjade kogumine näitas, et riigivanemaks saab töenäoliselt vabadussõjaliste kandidaat kindralmajor Andres Larka ja kokkuleppel K. Pätsiga loovutas Laidoner riigivanema ( ja hilisema riigihoidja ning presidendi ) au tollele, leppides ise ilmselt talle lubatud eluaegse ülemjuhataja ametikohaga. 12. märtsil 1934 kutsus K. Päts Laidoneri kaitsevägede
annaabi.ee 
