Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kautusele" - 5 õppematerjali

Ajaloo KT 10-klassile
4
rtf

Ajaloo KT 10. klassile

Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp võtsidki arheoloogid kasutusele nime kammkeraamika. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil. Lõnua-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Keskaja relvad
12
docx

Keskaja relvad

Saabel ­ üheteraline ja teramik on kõver. Saablit kasutasid rohkem idapoolsed rändrahvad ja ennekõike kergeratsaväelased. Saabel oli ennekõike lõikerelv ja seetõttu kõver. Lääne-Euroopas episoodiline külalised Ungarlased 9. saj ning neil põhirelvaks saabel. Ka sõna saabel pärit ungari keelest. Sellel ajal veel eriti kaitserüüd ei kasutata ning esialgu levib lühiajaliselt Ida-Euroopas, kuid hääbub siis ka ungarlaste hulgas. 15. saj aga tuleb kautusele saabli sarnane relv ­ falkon. Kõver vaid teramiku esimene kolmandik ja kasutusel peamiselt meremeeste hulgas. Mereröövlite relv ning jäänud külge halb renomee. 15. saj lõpp aga koos türklaste sissetungiga tuleb saabel uuesti euroopasse ­ kuna raudrüü hakkab järk-järgult ära kaduma. Poolakad kasutavad väes saableid kuni II MS alguseni. Eriotstarbeline ­ timuka mõõk, eristatav lahingumõõgast ümara teraviku ja sageli 5 või 3 auku teravikus

Ajalugu → Keskaeg
3 allalaadimist
Keskaegsed relvad ja sõjandus
4
doc

Keskaegsed relvad ja sõjandus

Saabel ­ üheteraline ja teramik on kõver. Saablit kasutasid rohkem idapoolsed rändrahvad ja ennekõike kergeratsaväelased. Saabel oli ennekõike lõikerelv ja seetõttu kõver. Lääne- Euroopas episoodiline külaline. Ungarlased 9. saj ning neil põhirelvaks saabel. Ka sõna saabel pärit ungari keelest. Sellel ajal veel eriti kaitserüüd ei kasutata ning esialgu levib lühiajaliselt Ida-Euroopas, kuid hääbub siis ka ungarlaste hulgas. 15. saj aga tuleb kautusele saabli sarnane relv ­ falkon. Kõver vaid teramiku esimene kolmandik ja kasutusel peamiselt meremeeste hulgas. Mereröövlite relv ning jäänud külge halb renomee. 15. saj lõpp aga koos türklaste sissetungiga tuleb saabel uuesti euroopasse ­ kuna raudrüü hakkab järk-järgult ära kaduma. Poolakad kasutavad väes saableid kuni II MS alguseni. Eriotstarbeline ­ timuka mõõk, eristatav lahingumõõgast ümara teraviku ja sageli 5 või 3 auku teravikus

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Chevrolet Impala
32
docx

Chevrolet Impala

Vähenenud suurusega mudelite tootmine suurenes 1976. aastal oluliselt ja Impala oli taas USA müügiedetabelite tipus. 1977. aastal ümberkujundatud Impala/Caprice nimetati ajakirja Moto Trend poolt aasta autoks. Uus kere oli pikem ja kitsam kui 1976. aasta mudelil. Hardtopide tootmine lõpetati, kuna liikusid kuulujutud uutest turvaregulatsioonidest. 1977.-1979. aasta kupeede tagaklaas sarnanes 1987. aasta Chevrolet Monte Carlo Aerocoupega. 1980. aastal võeti kautusele lehtmetall, kuigi kerestiil jäi samaks. Mootorite kättesaadavust vähendati 1977. aastal. Vanal V6 mootoril oli nüüd ainult 82kW. Valida oli 4 400cm3 ja 5 000cm3 V8 mootorite vahel. Mõne aasta mudelitel oli valikus ka suurema kubatuuriga ja Oldsmobile V8 diiselmootor. Impala müüs 1980. aastate alguses hästi. Impala muudeti Chevrolet täissuuruses baasmudeliks ja seda kasutati taksode ja politseiautodena, kuid selle tootmine lõpetati 1985

Auto → Auto õpetus
11 allalaadimist
Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega toitainetega vöaguse, niiskue osas. Üheaastaste umbrohtude ka fermentatsioonoprotsessi tulemusi hindavad hgieeninäitajad. Rohusööda keemilise koostise hindalmisel levik on uuskülvis üsna sage ja seetõttu ka taimikute niitmine 15 cm kõrguselt tihti hädavajalik (see kasutatakse kas Weende süsteemi või Usas kautusele võetus van Soesti süsteemi. Weende süsteemi- pidurdab umbrohtude kasvu ja välistab umbrohtude seemnete valmimist ning levikut.) Mõnel juhul toorkiu, proteiini määramine. Van Soesti süsteem- eristatakse näiteks neutaraaökiudu, happekiudu näiteks lühiealiste kaheiduleheliste umbrohtude levikul on ka keemiline umbrohu tõrje vastrajatud kiufraktsioonis. Sööda toitevärtust hinnatakse kuivaines sisalduva energia ja proteiini järgi. rohumaal vajalik

Botaanika → Taimekasvatus
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun