Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST!
Ehk Graafiliselt. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Ained mis sisaldavad benseeni tuuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Benseenist toodetakse nitrobenseeni ja aninovärve. Benseeni baasil valmistatakse sünteetilisi pesemisvahendeid. Benseeni lisamine bensiinile tõstab oktaanarvu. Eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks. Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi, eranaali ja õlikindlate kautsukite tootmiseks ning metallide keevitamisel. Korda reaktsioonivõrrandid ja ülesanded.
Et benseeni tõelist ehitust väljendavale struktuurvalemile I pole rahuldavat graafilist kuju leitud, kasutas A. Kekule 1865. aastal esitatud valemit II ( sisuliselt ebaõige), milles vahelduvad üksik- ja kaksiksidemed, või kuusnurka, mille sisse on joonistatud ring III Benseeni struktuuri erinevad esitusviisid Benseeni kasutatakse: Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana Näiteks benseen ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest mõlemad on polaarsed, ning õli lahustub hästi benseenis, sest mõlemad on mittepolaarsed ained. Benseeni keemilised omadused: Reageerib halogeenidega, toimub asendus reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
Rööbiti loodusliku kautsukiga leiavad üha rohkem kasutamist mitmesuguse koostisega sünteeskautsukid ning nendest valmistatud tooted. Tavalisel pehmel kummil on väävlisisaldus 0,5 ...3%, millest võib järeldada, et "Tihend" kuulub pehme kummi alla. Mehaanilise tugevuse ja kulumiskindluse suurendamiseks lisatakse tahma, kummi pehmendamiseks bituumenit, parafiini jne. Tugevdamsieks kindlasti on kasutatud tahma. Tiuraamkummi talub kõrgemaid temperatuure. Õlikindlate kautsukite tootmiseks kasutatakse alküüni. Vananemise vältimiseks ja aeglustamiseks lisatakse polümeermaterjalidele stabilisaatoreid (antioksüdeerijaid, antiosonaate, fotostabilisaatoreid, väsimusinhibiitoreid). Suure tõenäosusega on ka selles kummis kasutatud väsimusinhibiitoreid. Korduvkasutatavmaterjal. Vulkaniseeritud kautsuk aga on kõvendatud materjal ja teda saab taastöödelda vaid keeruliste keemiliste reaktsioonide abil, mis ei ole vaid termotöötlus. 3. Tootmisel:
Rubber latex is extracted from Rubber trees. The economic life period of rubber trees in plantations is around 32 years 7 years of immature phase and about 25 years of productive phase. Kasutamine: · Autorehvid, · veekindlad riided ja jalanõud, · kummikindad, · elektrijuhtmete isolatsioon, · kustutuskummi. Sünteetiline kautsuk - Tänapäeval on looduslike kautsukite kõrval kasutusel ka sünteeskummid (elastomeerid), mis võimaldavad materjali omaduste laiemat varieerimist. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Omadused: · Väike kuumuskindlus( kuni 130ºC ), · külmakindlus - 35ºC, · veekindlus, · happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust.
Cr2O3 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3 2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n Butadieenimist moodustavad butadieenkautsuk e. buna. III KASUTAMINE Alkadieene kasutatakse süntetilisel kautsukite tootmiseks. Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis. II KEEMILISED OMADUSED
Cr2O3 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3 2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n Butadieenimist moodustavad butadieenkautsuk e. buna. III KASUTAMINE Alkadieene kasutatakse süntetilisel kautsukite tootmiseks. Alküünid Created by Riho Rosin 17 13666324649407.doc.doc Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga.
Veebaasil tehtud liimid ei tohi aga pärast kuivamist kokku puutuda veega. Rohkem kasutatakse liimidena termoplastsete polümeeride lahuseid orgaanilistes lahustites. Kõige paremini saab liimida neid materjale, millest lahuski on valmistatud. Tuntumaid on PS-liim ehk polüstürooli lahus tolueenis, et liimida polüstürooli. Pleksiklaasi liimimiseks kasutatakse samuti nende koostisse kuuluvaid polümeeride lahuseid. Kummiliimid on aga mitmesuguste kautsukite lahused benseenis, touleenis või mõnes teises lahustis. Mõnikord kasutatakse ka lihtsalt sulatatud termoplastset polümeeri lahustita ja liimitakse kuumalt. Pöörduvate liimide kahjuks on ruumala kahanemine kõvastumisel, kui lahusti ära aurub. Pöördumatutes liimides kulgevad kõvenemisel keemilised reaktsioonid, mis muudavad põhipolümeeri struktuuri. Lineaarsed molekulid seotakse põiksidemete tekkimise abil võrgutaoliseks struktuuriks. Koosnevad alati
annaabi.ee 
