Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Mida suurema ja pikema sisepinnaga ehk efektiivsusega on deflegmaator, seda puhtamad tulevad fraktsioonid Kautsuk ja kummi Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside. Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid, nii nagu polüetüleenigi võib käsitleda kui kõrgmolekulaarseid süsivesinikke. Erinevus on selles, et kautsukites esinevad kordsed sidemed. (-CH2-CH=CH-CH2-)n Kummi on kautsuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal
POLÜMEERID 1. Millest koosneb polümeer. kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest - elementaarlülidest 2.Looduslikud polümeerid on bioplümeerid, mis koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest või erinevatest monomeeridest. Nt. Tselluloos, kitiin, tärklis 3.Tehispolümerid on polümeerid, mida looduses ei leia, plastid, kautsukid ja kummid, liimid, vaigud 4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust
Milliste ühendiklasside omadused on polüisopreenil? Nimetada ühendeid, millega toimub regeerimine. Reageerib: + H2O, + H2, + HHal, + Hal2 Omadused: alkeen 5. Mille poolest erinevad polümeer ja plastmass? Plastmass on polümeeri ja vajalike lisandite segu (täiteained, stabilisaatorid, plastifikaatorid, värvained jpt.) 6. Selgitada lühidalt kummi tootmist (lähteained, toimuvad keemilised protsessid). Alkeenide polümeerumisel tekivad kautsukid mille vulkanimeerimisel tekib kumm 7. Millised on polüeteeni iseloomulikud omadused? Milleks kasutatakse polüetüleeni? Iseloomulikud omadused: läbipaistev või tuhm; veega ei märgu; pehme; painduv; vastupidav hapetele ja alustele Kasutame: isolatsioonimaterjalid; plastikotid: kiled; mahutid; ämbrid; pudelikastid 8. Millised on tefloni iseloomulikd omadused? Milleks kasutatakse tefloni? Iseloomulikud omadused: erakordselt püsiv materjal; temperatuurikindel (kuni 200)
Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks,
Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda suurem on sarnasus lineaarse ahelaga polümeeri omadustele. Polümeeri pikk ahel ei ole tavapäraselt sirges olekus, vaid on ümbritsevate molekulide mõjutuste tõttu keerdunud puntraks. Polümeeride olekut iseloomustab molekulide pakkimuse kord ning tihedus . Esindajad: Polüetüleeni ; Polüstürooli; Polüvinüülkloriidi (PVC); Polütetrafluoroetüleen; Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside; Polüamiidid ; Pihussüsteemid-kahest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed
kuumutatakse seda. (Vulkaniseerimine, leiutas Goodyear). Väävli aatomid liituvad kaksiksidemetele ja seovad kautsuki molekulid omavahel võrguks. Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest) X CH2=CH-CH=CH2 [-CH2-CH=CH- CH2-]x · Umbes aasta hiljem polümeeriti Venemaal ja Ameerika Ühendriikides kloropreeni X CH2=CCl-CH=CH2 [-CH2-CCl=CH-CH2-]x
Sellest valmistatakse eterniiti. (14,7) 6. Kasutamine Lihtainena kasutatakse räni pooljuhtmaterjalina. Nüüdistehnika kasutab puhast räni, sellest tehakse transistore, termistore, dioode ja fotoelemente. Ränielementidest päikesepatareis muundatakse päikeseenergia vahetlt elektrienergiaks. Sulamikomponendina suurendab räni metallide tugevust ja korrosioonikindlust. Räniorgaanilisi ühendeid kasutatakse kuumakindlate määrdeainetena, räniorgaanikast plastid ning kautsukid on kuuma-ja kemikaalikindlad materjalid. (11) Kvartsliiva sulatamisel saadakse kvartsklaas, mis erineb tavalise klaasi omadustest. Kvartsklaasil on väga väike soojuspaisumistegur. Hõõgkuuma kvartsklaaseset võib asetada külma vette, ilma , et klaas puruneks. Kvartsklaas laseb läbi ultravioletkiirgust, sellepärast saab läbi selle päevituda ja selles tehakse kvartslampe solaariumi tarbeks. (11)
C) juures. Teda võib polümeriseerida suspensioon-või põiksidemetega. Nad enamasti ei lahustu lahustites Emulsioon-polümerisatsioon võimaldab saada suuremaid emulsioonmeetodil. Mõlemal juhul tuleb kasutada ega sula kuumutamisel. Näiteks on vulkaniseeritud polümerisatsiooniastmeid ja molekulmasse, kui teised autoklaavis kõrgeid rõhkusid, et hoida monomeeri kautsukid, fenoolformaldehüüdvaigud jt. meetodid. vedelas olekus. Polümeerid on oma olekult kas täiesti amorfsed ained 23) Fenool-formaldehüüd vaigud või sisaldavad suuremal või vähemal määral ka Olenevalt fenooli ja formaldehüüdi suhtest ning R0 kristalset struktuuri
Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda suurem on sarnasus lineaarse ahelaga polümeeri omadustele. Polümeeri pikk ahel ei ole tavapäraselt sirges olekus, vaid on ümbritsevate molekulide mõjutuste tõttu keerdunud puntraks. Polümeeride olekut iseloomustab molekulide pakkimuse kord ning tihedus . Esindajad: Polüetüleeni ; Polüstürooli; Polüvinüülkloriidi (PVC); Polütetrafluoroetüleen; Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside; Polüamiidid ; Pihussüsteemid-kaheest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Pihussüsteemi liigitus Pihustatud faas Pihuskeskkond Nimetus
seda. (Vulkaniseerimine, leiutas Goodyear). Väävli aatomid liituvad kaksiksidemetele ja seovad kautsuki molekulid omavahel võrguks. Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest) X CH2=CH-CH=CH2 à[-CH2-CH=CH-CH2-]x · Umbes aasta hiljem polümeeriti Venemaal ja Ameerika Ühendriikides kloropreeni X CH2=CCl-CH=CH2 à[-CH2-CCl=CH-CH2-]x
(Vulkaniseerimine, leiutas Goodyear). Väävli aatomid liituvad kaksiksidemetele ja seovad kautsuki molekulid omavahel võrguks. Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest) X CH2=CH-CH=CH2 [-CH2-CH=CH-CH2-]x · Umbes aasta hiljem polümeeriti Venemaal ja Ameerika Ühendriikides kloropreeni X CH2=CCl-CH=CH2 [-CH2-CCl=CH-CH2-]x
annaabi.ee 
