kategooriad omavahel seome. Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon - Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega? - J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade vahel. - D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei suuda kausaalseost avastada. - I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist tuletatav. See pärineb meie mõistusest. - Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi kogemuste kohta. - Kuidas on see võimalik? - KUNA ME TÖÖTLEME KÕIKE VASTAVALT OMA MÕTLEMISVORMIDELE. - Pole ime, et me kohtume oma kogemustes nende vormidega. Asi iseendas - Asjade kohta iseendas (Ding an Sich) kehtivad need kategooriad sama vähe kui meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid.
analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste juhtumiseeriate analüüsimisega püütakse kindlaks teha moraalselt olulised erinevused ja sarnasused olukordade vahel. Kategooriline imperatiiv käsk sooritada teatud tegusid sellepärast, et nad on vajalikud iseenesest, sõltumatult muudest eesmärkidest. Kausaalsusprintsiip teadusliku meetodina kasutatav eeldus, mille kohaselt kõikidel sündmustel on tuvastatav algpõhjus ja et loodusseadused kehtivad universaalselt ning ilma eranditeta. Kehtivus (loogiline) loogilise vormi argumentide kvaliteet, mille puhul argumendi muudab kehtivaks mitte selle tõene eeldus, vaid õige struktuur. Kohustused see, mida inimene peab kindlasti tegema, et täita oma lepingulisi kohustusi kliendi või tööandja ees, või mida inimene peab tegema tulenevalt oma
Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus. Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav. See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta! 11 Kuidas on see võimalik? See ei saagi kuidagi teisiti olla: Kuna kõik kogemused leiavad aset nii, et mõistus meelelisusest saadud toorainele vastavalt oma mõtlemisvormidele (mille hulgas on
· See oleks ka I.Kanti vastus. vahel. · Transtsendentaalne analüütika · D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei · Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid suuda kausaalseost avastada. meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv. · Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon · Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile · I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist "arusaamatu". tuletatav. See pärineb meie mõistusest. · Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad. · Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi · Transtsendentaalne analüütika kogemuste kohta. · Aisting on korrastatud ärritus, · Kuidas on see võimalik?
Kuidas tekib objekti mõiste? Kaemus+aja-ruumi kategooria. Mõistus seab kogemused lähtudes 12 kategooriast, tulemuseks empiirilised mõisted. Puhtad mõisted: meelelisuse paljad vormid, kategooriad omavahel seome. Aprioorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada. Kausaalsus. Locke: 2 sündmust, põhjuslik seos; tunneme ära jõu nende vahel. Hume: kausaalsust pole, sündmused järgnevad (=põhjus). Kanti meelest on Hume'il õigus. Kausaalsusprintsiip pole tuletatav aistingutest, vaid pärineb mõistusest. Inimene töötab vastavalt mõtlemisvormidele. Kõigis meie kogemustes on mõtlemisvormid sees. Näivuskiht (die Erscheinung) - see, mida vastu võtame, on paratamatu. Meil ei saa kunagi olla kogemust, mis pole vastavuses kausaalsusseadusega. Transendentaalne otsustusvõime. Kuidas teab mõistus, millal millist kategooriat kasutada. Kant ütleb, et on selline võime (Urteilskraft). Aeg on lüli kategooriate ja aine vahel
annaabi.ee 
