Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes
alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate sõnade muutumise. Morfoloogilised kategooriad Sookategooria liikmeid: Mees-, nais- ja kesksugu nt horvaadi, islandi ja fääri keeles Mees- ja naissugu nt prantsuse, iiri, läti ja portugali keeles
kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks. – Nt. Kurgede ja laste arv (tegelik mõjustaja: asustustihedus) • Paindlik seos – kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka: Pikaajaline tööpuudus ühiskonna kihistatus (Tihtipeale ongi sotsiaalteadustes rohkem paindlikke seoseid) Libaseose näide Vastuvõtlikkus negatiivsele reklaamile (Kausaal)mudel • Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega – tulemiks mudelid. • Kausaalmudel on näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa. • Kausaalmudelid visualiseerivad olulisi kausaalseid seoseid teooriates • Mitte kõik mudelid pole kausaal-mudelid – osa on ka nn. teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid
kui': Parem karta kui kahetseda; Parem varblane peos, kui tuvi katusel; Enne saab madal marja maast kui kõrge tähe taevast; Enam tehakse nõuga kui jõuga; Hoobelda on kergem kui maksta; Uni on magusam kui mesi; Aus nimi on kallim kui kuld; Käsk on vanem kui meie; Hommik on õhtust targem; Veri on paksem kui vesi; Õndsam on anda kui võtta E. Parallelistliku ülemastmeta implikatsioonid Reeglina sümmeetrilise "kausaal-implikatiivse" põimlausestruktuuriga ütlused, kus eeldus- ja järelduspool on markeeritud eriliste nn. vormelielementidega (Kus..., seal...; Kes..., see... jt.) või esitatud elliptiliselt: Unustab hoidja, tabab püüdja (ellips); Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi; Kus suitsu, seal sooja; Mitu meest, setu aru; Kuidas lind, nõnda laul; Mida varem, seda parem; Mis ajast, see arust; Kes valetab, see varastab; Kelle jalg tatsub, selle suu matsub; Kel vägi, sel võimus
Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks. Paindlik seos kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka: Pikaajaline tööpuudus ühiskonna kihistatus (Kausaal)mudel Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega tulemiks mudelid. Kausaalmudel näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa. Mitte kõik mudelid pole kausaalmudelid osa on ka nn. teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid
annaabi.ee 
