Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt. Läänemere ääres kasvas kaupmeeste ühingutest välja võimas kaubalinnade organisatsioon Hansa liit. Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel. Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa.
7. Millistel meredel toimus kaubavahetus? Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel. 8. Millised oskused olid kaupmehele vajalikud? Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Kaupmehe peamine voorus oli tarkus ja oskused. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli. Ka pidid nad oskama arvutada ning orienteeruma erinevates vääringutes. Hiliskeskajal oli üha rohkem ülikoolis õppinud kaupmehi. Kaupmeestesse suhtuti üpris vastuoluliselt. Kaupmees ostis ühe hinnaga ,aga müüs teisega ning seega tekkis võimalus petmiseks ja see rahvale ei meeldinud. Kaupmehe jõukus tagas ühiskonnas neile kõrge positsiooni. 9. Kuidas saadi käsitöömeistriks? Ameti õppimist alustati juba noorelt käsitmeistri juures õpipoisina. Lihtsamateks aladeks õpiti aasta, aga keeulisemaid alasid nt kullasepaks õpiti 7-10 aastaga. Selliaastatele järgnes meistritö sooritamine ja
Sinna kuulusid umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna Hansa Liit eksisteeris 13.-17.sajandi lõpuni Läänest itta vahendasid kaupmehed soola, kangaid, heeringaid ning hõbedat Idast läände vilja, vaha, lina ja karusnahku Kaubakontorid rajati Londonisse, Brüggesse, Bergenisse Hansapäevadel töötati välja Hansa Liidu poliitikat Hansapäevadel arutati kaubandusest, meresõidust, kaubateede vabadusest jms Hansa Liit Kaupmeeste mõju ühiskonnas Kaupmeestesse suhtuti vastuoluliselt Nendeta polnud võimalik hakkama saada, sest neilt sai kaupu ja raha, kuid samas mõisteti hukka nende ahnust ja saamahimu Kaupmehed ostsid asju ühe hinnaga ning müüsid teisega, nii said nad teiste arvelt rikastuda Kõige edukamad kaupmehed olid lähedastes suhetes valitsejate ja õukonnaga Linnas oli võim kaupmeestel Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse
Kõigepealt aga kestis õpe kuni kaheksa aastat. Seejärel tuli kuni aasta töötada peremehele tänutäheks õpetamise eest. Siis võis õppinud käsitööline avada oma töökoja. Õpetaja-meister eraldas talle tavaliselt osa oma klientuurist. Nüüd tunnustati teda teiste käsitööliste hulgas täieõigusliku professionaalina. Kaupmehed Erinevalt talupoegadest, kelle elu ja tegevus olenes täielikult samuraidest, elasid kaupmehed enda kehtestatud reeglite järgi. Kuigi kaupmeestesse suhtuti põlgusega, hakkas raha ikka rohkem ja rohkem mõju avaldama ka samuraide seisusele. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osavamad ja kiired tegutsemises. Mõned samuraid abiellusid kaupmeeste perekondadest pärit tütarlastega ja esines juhuseid, kus nad isegi müüsid oma raha eest oma seisusliku kuuluvuse. Kaupmeestega oli vahetult seotud raha. Kaupmehed tegelesid muu hulgas kaugvedude ja merekaubandusega. Meremehed, nagu mujalgi,
töötavad. Munk- kõige tõenäolisem pühaku kandidaat, Rüütel- ühtaegu pühak ja timukas. Talupojale tegi muret igapäevase toidu hankimine, enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli talupoeg leivatootja. Linnastumine 13 saj. muudab inimest- perering kahanes, tekivad õppimis ja eneseharimisvõimalused. Linlane oli eilne talupoeg, sõltus turust. Domineerib kasumile orienteeritud mõtteviis. Keskaegne haritlane on vaimulik. Kaupmeestesse suhtuti kui paariasse, liigkasuvõtjatega võrreldi. Kaupmehed aitasid kaasa rahvuskeelte levikule. Naist defineeriti, kui ,,abikaasat, leske või neitsit". Naist alavääristati kogu keskajal. Naine oli maja valitseja, majapidajanna. Ainsat tröösti leidis lastes, kuid laste suremus oli väga suur. Heidik nr.1 oli pagendatu. Eksiili loeti surmaga võrdseks karistuseks. Neid ootas üks saatus- võllasse saatmine. Pühak- lõi sideme maa ja taeva vahele.
annaabi.ee 
