Astmeline – jaguneb progressiivseks ja regressiivseks. Väliskaubandusbilanss Kaubandusbilanss – ekspordi/impordi suhe Avatud vs suletud majadus. Eesmärk on parandada kohalike ettevõtete konkuretsivõimet väljaspool. Välismajanduspoliitika vahendid: Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga) Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab peale, kui kohalik ettevõte ekspordib. Dumping – alla omahinna müümine Eksporditõke – seada piiranguid väljaveetavatele kaupadele 4 majandusliku koostöö vormi: Vabakaubandus piirkond – riigid kaotavad omavahel kaubandustõkked (tollimaksud, kvoodid jne).
1. Riigid moodustavad vabakaubandus organisatsioone NAFTA, EFTA 2. Rahvusvahelist kauplemist kaubagruppide osas reguleeritakse WTO kaudu. 3. Riigid kehtestavad oma turu kaitseks piiranguid impordile a)Toll kaupadele kehtestatud sisseveo maksud riikidel. b)Kvoodid koguselised piirangud sisseveetavale kaubale. c)Kaudsed piirangud dokumentatsioon, haiguspuhang. d)Suhtlemiskeeld riikide poolt kehtestatud kauplemiskeeld mingi piirkonna/riigiga. e)Rahvusvaluuta devalveerimine rahaväärtuse langetamine teiste valuutade suhtes. *Otsese kaupade liikumise asemel on tänapäeval rohkem liikumas raha, millega viiakse läbi otseinvesteeringuid. 16. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID(tekkinud pärast II mm) ...riikidevaheline ühendus koostöö tegemiseks mingis eluvaldkonnas: *Poliitilised teevad koostööd arutelutasandil, otseseid kohustusi võetakse vähe. - ÜRO, OSCE, Balti assamblee, Põhjamaade nõukogu
· Linnudirektiiv. o Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks onkõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). o Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitsealla. 1997. a. Oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamis meetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad,
kaubitsemist. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Võeti vastu aprillis 1979 Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. 1997. a. oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamismeetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne.
Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. LINNUDIREKTIIV loodusliku linnustiku kaitsest Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (va Gröönimaal). I lisa liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisa liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. III lisa liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. IV lisa keelatud jahipidamismeetodid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või 40 uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid,
I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. 1997. a. täienduste järgi on direktiivi I lisas 181 linnuliiki, Eestis elab I lisa liikidest 69 liiki, neist püsivalt pesitsevaid aga 57. I lisasse kuuluvad ka näiteks kormoran ja laanepüü. Laanepüü on Eestis traditsiooniline jahilind, kormorani plahvatuslikust kasvust on aga palju kirjutatud. Võib hakata kahjustama oma pesitsusbiotoobi floorat ja kooslust. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. Direktiiv näeb ette linnuhoiualade moodustamise direktiivi I lisas toodud liikide ning rändlindude elupaikade kaitseks. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamismeetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, peibutisena kasutatavad silmitud või vigastatud eluslinnud,
annaabi.ee 
