• Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega • parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck • Madalmaade 15.sajandi kunsti üks esimesi suurmeistreid • Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teeinistuses
Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid.
,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. 1 ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas. Märgatavalt üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis
poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid. 6 SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma
kaasaegsest maalist. Tuntuimaks autoriks selles vallas on Jan Borman (1479 -1520). XVI sajandi 6 keskel hakkab levima ka itaalia renessansi mõju, mille nimekamad autorid on Guyot de Beaugrant, Jean Mone, Jacques Dubroeucq, Cornelis Floris ja Alexander Colin. (Vaga 2004: 469) Kõigis maades väljaspool Itaaliat oli arhitektuuris renessansi mõju vaid uute kaunistusvormide ülevõtmine. Madalmaadesse jõudis see osalt Itaaliast ja osalt Prantsusmaalt. Kui varasematele renessanss-stiilis hoonetele on iseloomulik hilisgootika ja renessansi segu, siis XVI sajandil hakkab välja kujunema juba omanäolisem stiil. Olulisim arhitekt oli Cornelis Floris, kes ehitas Antverpeni raekoja. Tema ornamentaalse stiili levitamisel ja arendamisel on tähtis Hans Vredeman de Vries (1527-1604). Enim ehitati just Madalmaade Põhjaprovintsides, näiteks Hollandis
annaabi.ee 
