Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaunistuselement" - 7 õppematerjali

Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal
1
doc

Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal

Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid ­ eriti tarbekunstis o Portselan ­ samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge ­ (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
41 allalaadimist
Gooti arhitektuur Prantsusmaal
10
pptx

Gooti arhitektuur Prantsusmaal

mõttes teisejärgulised ­ gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus ­ pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ­ ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt

Kultuur-Kunst → Kunst
12 allalaadimist
Gooti kunst - kiriklik kunst 12-15 saj-
3
docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Vertikaalne suunitlus ­ pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ­ ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Gooti kunst
12
doc

Gooti kunst

Vertikaalne suunitlus ­ pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ­ ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
62 allalaadimist
Gooti kunst
6
doc

Gooti kunst

vitraaz--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail. kuningate galerii--kuningaskultuuride rida Prantsuse gooti katedraalide fassaadi portaali kohal. ehisviil--vimperg--dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal. fiaal--miniatuurne torn, kaunistuselement gooti ehitiste ehisviiludel tugipiilareil ja tornidel. Fiaalile on iseloomulik kõrge püramiidkatus ja ristlillik selle tipus. ristlillik--gooti torne, viile ja fiaale krooniv ristitaoliselt asetatud lehted ja ladvapungaga taimkaunistus. krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel. lansettaken--kõrge kitsas äärmiselt terava ülaosaga aken Inglise varagootikas.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
Barokiajastu
14
doc

Barokiajastu

Esitükk ulatus allapoole vöökohta, selle alumine ots oli kas nurkne või ümar. Enamasti oli esitükk rikkalikult kaunistatud pitside ja paeltega. Dekoltee oli sügav ja nelinurkne. Pihiku või kleidi varrukad olid ülalt väga laiad (õlad pidid olema täidlased), ulatusid veidi allapoole küünarnukki ja olid kaunistatud laiade pitsiliste kätistega. Varruka peal oli sageli lõhik või seoti varrukas lintidega kohevateks puhvideks. Peaaegu kohustuslik kaunistuselement oli pitsidega äärestatud lai lamav krae (nagu kätisedki). Eriti pidulik oli tugevalt tärgeldatud lai püstine pitskrae (Mary Stuart'i krae), kuid see ei püsinud kaua moes. Pihiku või kleidi seljaosa oli kitsas. Kleidi seelikuosa oli eest lahti ja selle alt paistis alumine seelik. Talve- 7 kleidid võisid olla karusnahkse voodriga. Pihiku peale seoti lai särpvöö. Oluline detail oli väike pitsiline lehvik

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
Võru linna juubelipidustused
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

oktoober langes ära seetõttu, et see jääks sügisesse (ebasoodne aastaaeg).27 Pidustused ei oleks saanud toimuda ilma keskvõimu loata. 15. augusti 1884. aasta Eesti Postimehes on teade selle kohta, et 19. ja 20. augustil peetakse Võru linna 100aasta sünnipäeva. Lehes on rõhutatud, et kõige kõrgemalt poolt on luba saadud ja see on ka kohale jõudnud.28 Pidustuste jaoks oli linn dekoreeritud. Heinrich Struck kasutab võrdlust, et linnatänavad sarnanesid kuuskede alleega. Läbiv kaunistuselement oli linnavapp ­ roheline kuusk. Nii majadel kui ka plankudel oli suuremaid ja väiksemaid linnavapi kuuski kujundatud, mis olid kaunistatud mitmevärviliste lippudega. Linna majadel oli palju auväravaid. Linna peavärav oli samuti roheliselt kaunistatud ja lilledest oli kujundatud arv 100; väraval oli kaks maalitud linnavappi, millel olid aastad 1784 ­ 1884.29 Ka luteriusu kiriku eeskoda oli samal viisil kaunistatud.30 Linna 100. juubeli puhul on valmistatud juubelimärk

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun