-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja- Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19
-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19
arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 1. KLAAS 1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia
Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared). Tugineti suurtele eeskujudele(nt Palladio, Bramante), uudsust ei sallitud. Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises. Inglismaal ei toimunud suuri muutusi, kuna seal oli juba varemgi eeskujuks Palladio. Kuid ka seal vähendati kaunistusi. Siseruumides olid valged krohvitud seinad ning üksikud kaunistused. Ehitiste siseseintel ja monumentide jalamitel kasutati kaunistuselemendina trofeekimpe, mis olid püsside/odade vms kimbud. Prantsuse kunstis toetuti matemaatikale ja ülistati geomeetriat, vahel loobuti igasugustest kaunistustest. C. N. LEDOUX Chaux linnaprojekt (teostamata) J. F. CHALGRIN Tähe triumfikaar Pariisis (pildil) J. G. SOUFFLOT Pariisi Panthéon(kuppelkirik), mis on suurmeeste mausoleumiks ümber tehtud, ta lähtus selle ehitamisel Rooma Panthéonist ning lisas eenduvad küljeosad. Kupli eeskujuks võtis Tempietto, mis on muidu eraldiseisev
arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 4 1. KLAAS 1.1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia
Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid võtteid ümarkaar, silindervõlv, mille järgi hakati ajastu stiili romaani stiiliks nimetama. Kirikus tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum, mida nim. kooriks. Koori all oli kabel krüpt ( hauakamber ). Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3- lööviline, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud) . ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav. Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa)
annaabi.ee 
