12.Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon tekitab olukorra, mida iseloomustab järglaste vähesus ja suurem suremus, järglaste elujõuetus, viljatus või vähene edukus paaritumisel. Produktiivsuse vähenemine, sigivuselangus ja pärilike defektide ilmnemine on inbriidingu toimumise neg tulemused. 13.Autbriidingu positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon väljendub elujõuetuses, viljatuses või võimetuses keskkonnaga kohaneda. Kaugristumissurutis võib tekkida ka eri alamliiki kuuluvate isendite ning vahel isegi sama liigi väga erinevate genotüüpidega või eristunud populatsioonide isendite ristumisel. Kaugristumissurutis pole sage nähtus, pigem on leitud, et hübriidid on isegi elujõulisemad. 14.Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal
populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kus paljuneb vähe isendeid. Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon (inbreeding depression) – Omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon (outbreeding depression) – Väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb kaugristumisega vähesem ristumine oma liigi esindajatega, mis omakorda vähendab populatsiooni järgmise põlvkonna arvukust.
● Tugiasustamine ● Taasasustamine ● Ümberasustamine ● Liigikaitseline uusasustamine 27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174 Geenitriiv – alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Lähiristumissurutis – omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis – väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide jne) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem
Tugiasustamine Taasasustamine Ümberasustamine Liigikaitseline uusasustamine 27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174 Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Lähiristumissurutis omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide jne) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Populatsiooni pudelikael olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem? Kuna sel juhul ei
alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Hübriidjõud (heteroos) kahest populatsioonist pärit vanemate hübriidsete järglaste suurem kohasus võrreldes vanempopulatsioonidega. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb kaugristumisega vähesem ristumine oma liigi esindajatega, mis omakorda vähendab populatsiooni järgmise põlvkonna arvukust. Populatsiooni elujõulisuse analüüs demograafiline populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab
Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon looduslikes populatsioonides on välja arenenud üsna palju mehhanisme, mis hoiavad ära lähiristumise e inbriidingu. Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon eri liiki isendid ristuvad looduses harva, sest tugevad ökoloogilised, käitumuslikud, füsioloogilised isolatsioonimehhanismid tagavad just liigisisese ristumise. Mis võimalused on looduskaitsjail ebasobiva demograafilise struktuuriga populatsioonide kaitsmiseks? Vältida tuleb demograafilisi kõikumisi, kuid tihti pole need inimtegevusest mõjutatavad, nagu nt loodusõnnetused
annaabi.ee 
