5) Meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine (sihtgrupp: meteoroloogiliste vaat- lustega tegelevad riiklikud institutsioonid ja teadusasutused, kõik meteoroloogiaand- mete kasutajad); 6) Suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 7) Kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvali- teediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkon- dadest ülevaate andmine avalikkusele (sihtgrupp: riigiasutused, teadusasutused). Prioriteet 2: Transpordisaaste vähendamine Eesmärk: Transpordi kui peamise linnade välisõhusaastaja osatähtsuse vähendamine summaarsest välisõhusaastest, sh ühistranspordi osa ja mobiilsuse tõstmine ning elekt-
tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine; 6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele. Transpordisaaste vähendamine: 1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine; 2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
Välisõhk on saasteallikate jaoks enamasti transiitpunkt, kust need liiguvad edasi pinnasesse, vette, taimedesse ning sealt edasi loomade ja inimeste organismi. Saastatud õhk on võimeline ületama suuri vahemaid, tunnistamata riigipiire. Seetõttu vajab see valdkond eriti tugevalt rahvusvahelist koostööd. Rahvusvahelised konventsioonid: kaugleviga piiriülese õhusaastuse konventsioon (1985, Genf ) - peetakse välisõhu kaitse raamkonventsiooniks Osoonikihi kaitse konventsioon (1985, Viin ) kliimamuutuste raamkonventsioon (1992, New York) Euroopa Liidu õigus Välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv 96/62/EÜ (1996.a.) Välisõhu direktiive on palju. Neid võib jagada kolme rühma: * välisõhu kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid
o Mäetipud o Järved o Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised o Eristunud mandritest koos elustikuga o Madagascar, Uus-Meremaa, Briti saared · Okeaansed o Tekkinud ilma elustikuta kusagil keset ookeani o Enamasti vulkaanilised (Hawaii, Galapagos, Kanaarid) või korallilised (korallrahu on tõusnud või merepind on madaldunud) o Algselt elu pole olnud, kaugleviga on organismid tulnud ja seal evolutsioneerunud · Mandrilähedased o Madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud o On kogu aeg olnud täielikult isoleeritud · Atollid rõngassaared algselt on vulkaaniline mägi, mis erodeerub üsna kiiresti, aga parajas sügavuses mäe ümbruses on korallid väga aktiivselt tegutsenud ja moodustunud rõnga, mis merepinna langemisel või maapinna
suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest