ja 3. tüübis 2. Kui Past Simple otsese kõnes tähistab tegevust, mis toimus teatud momendil He said, ´I had left home before Tom came´ He said that he had left home beforeTom came. 3. Kui saatelause verb on mineviku ajas, siis kasutatakse modaalverbe järgmiselt: Must had to Can could had been able to May might jääb muutumatuks Should, ought to ja need jäävad muutumatuks. Üldküsimused Sõnade järjekord kaudsetes küsimustes on otsene: alus + öeldis + sihitis ... Kaudsed üldküsimused algavad sidesõnaga if. Abiverbid do/does/did jäetakse ära He asked me ´Is Peter your brother?´ He asked me if Peter was my brother Eriküsimused. Kaudsed eriküsimused algavad otsese kõne eriküsimusega. He asked me, ´What is her name?´ He asked me what her name was.
alus seisab öeldise ees. Direct speech Reported speech Mary asks me: ,,Do you like tennis?" Mary asks me if/whether I like tennis. She asked: ,,Is John coming to see She asked if John was coming to see her. me?" Tony asked if I had seen Tom. Tony asked: ,,Did you see Tom?" · Kaudsetes what, who, where, why, how, when jt-küsimustes jäävad need määrsõnad alles ning alus läheb öeldise ette. Direct speech Reported speech She asked him: ,,How old are you?" She asked him how old he was. He asked her: ,,Why are you looking He asked her why she was looking at him. at me?" Tony asked what that was.
sulatusveetorusse elektrilised küttekehad, et aurustist sulanud vesi ei jäätuks, vaid voolaks kanalisatsiooni. Kuumgaassulatuse korral soojendatakse aurus tiplokki ja sulatusveevanni kompressori kuum gaasiga. Kummalgi juhul aurusti ventilaatorid sulatamise ajal ei tööta. Kaudsetes külmutus- ja jahutussüsteemides kasutatakse sageli aurustiks plaatsoojusvahetit. Aurusti koosneb omavahel vase või nikliga kokku joodetud gofreeritud plaatidest. Plaatide vahel voolavad üle ühe vahe külmaaine ja jahutatav vedelik. Külmaaine suunatakse soojusvahetisse selle alaosast ja aur
Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune tuttav, Leeli talu peretütar Lehte Soots-Kõdar koos põllumajandustegelase prof Kaarel Liidakuga, keda ma ka va- rem tundsin. Liidak rääkis Eesti poliitikute põrandaalusest tööst Saksa okupatsiooni ajal, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Selle ürituse nurjumise tõttu elas ta nüüd illegaalselt Karl Lepiku varjunime all. Ta palus paariks päevaks peavarju
kaudses kõnes ära. Sõnade järjestus on nagu tavalises lihtlauses st. alus seisab öeldise ees. Direct speech Reported speech Mary asks me: ,,Do you like tennis?" Mary asks me if/whether I like tennis. She asked: ,,Is John coming to see me?" She asked if John was coming to see her. Tony asked: ,,Did you see Tom?" Tony asked if I had seen Tom. · Kaudsetes what, who, where, why, how, when jtküsimustes jäävad need määrsõnad alles ning alus läheb öeldise ette. Direct speech Reported speech She asked him: ,,How old are you?" She asked him how old he was. He asked her: ,,Why are you looking at me?" He asked her why she was looking at him. Tony asked: ,,What is that?" Tony asked what that was. 4
meetod (maksevalmidus või loobumistasu) Tegelikule käitumisele baseeruvad meetodid. Tegelik käitumine võib otseselt kirjeldada isiku arvamust keskkonnaväärtuste suhtes. Näiteks Ameerika Ühendriikides korraldatakse rahvahääletusi, kus kodanik hindab keskkonda mõjutavaid projekte, öeldes, kas teatud suurusega projekt teostada või mitte. Kaudsetes tegelikule käitumisele tuginevates meetodites saab mõne toote tarbimise või ostmise põhjal otsustada, kuidas inimene hindab seda keskkonna omadust. Sellised on näiteks reisikulude meetod ja hedonistlike hindade meetod. Reisikulude meetodit on arendatud eriti puhkealade väärtuse hindamiseks, mis baseerub indiviidi tegelikule käitumisele, näiteks puhkeala kasutamisele. Meetod hindabki vaid puhkeala kasutamisest saadavate hüvede väärtust, mitte puhkeala olemasolu väärtust.
annaabi.ee 
