Ülesanne 3. Tellija ja ehitusfirma ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad: Ehitusprojekti maksumus 16,5 milj. kr. Esialgne ehituskestus 21 kuud, kaalutakse ja hinnatakse varianti ehituskestusega 18 kuud. Intressimäär 5 %. Tellija efekt: E = F * I * (T1 T2) = 16 500 * 0,05 * (21/12 18/12) = 206,25 tuh kr Ehitaja efekt: E = TPK * (1 T2/T1), kus TPK tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest 1%, kaudkuludest 50%, masinate kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, % Ehitusmaterjalid 60 1 Palk 20 - Masinate kasutuskulud 10 15 Kaudkulud (firma kulud) 10 50
ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutamist. Tehnouuenduste hinnang toimub projekteerija, tellija ja ehitustööde täitja seisukohast. Tellija efekt: E = F x I x (T1 + T2), kus F - põhifondide maksumus (investeeringute suurus), tuh kr I - intressimäär, T1 ja T2- ehituskestused, aastates Ehitaja efekt: E = TPK x (1 T1/T2 ), kus TPK - tingpüsivad kulud ( materjalide maksumusest - 1%, kaudkuludest - 50%, masinate kasutuskuludest - 15%). Vahendite ümber jaotamise efekt: E = I x (T1 + T2) K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n 53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha
Tellija ja ehitusfirma ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad. Arvutada ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad: Ehitusprojekti maksumus 3,5 milj Euro. Esialgne ehituskestus 24 kuud, kaalutakse ja hinnatakse varianti ehituskestusega 21 kuud. Intressimäär 6%. Tellija efekt: E = F x I x (T1 - T2) = 3 500 000 * 0,06 * (24/12 21/12) = 52 500 Ehitaja efekt: E = TPK (1 T2/T1), kus TPK tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest 1%, kaudkuludest 50%, masinate kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, % Ehitusmaterjalid 60 1 Palk 20 - Masinate kasutuskulud 10 15 Kaudkulud (firma kulud) 10 50
Töökuluarvestus omakorda jaguneb vastavalt kuluobjektidele neljaks (joonis2): Töökuluarvestuse liigitus TÖÖKULUARVESTUS Tellimuse k. Lepingu k. Partii k. Projekti k. Joonis 2. Töökuluarvestuse liigitus. Autori joonis 1.1. Tellimuse kuluarvestus Tellimuse kuluarvestuse eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse otsekuludest ja kaudkuludest (tootmise üldkuludest). Iga tellimuse kohta koostatakse vastavad kulude andmikud, kuhu kantakse järgmised otsekulud: · Otsesed töökulud- sisaldavad nii ajatöö kui ka tükitöötasu 8 · Otsesed materjalikulud- põhinevad ostetud või laost väljastatud materjalidel ja pooltoodetel. · Muud otsesed kulud- kulutused, mis tekkisid spetsiaalselt selle töö tegemisel, näiteks tööriista rent, litsentsid jms.
hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: · tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; · lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Reeglina on lepinguga seotud tegevustel võimalik rohkem kulutusi liigitada otseste kulutuste alla, seega on väiksem kaudsete kulude osakaal; · partii kuluarvestuseks kasutatakse siis, kui sarnaseid tooteid toodetakse ühe partiina. Partii kuluarvestust kasutatakse näiteks rõivatööstuses, elektroonikatööstuses jne.
partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgses kuluarvestuses liigitatakse kulud töö-, materjali-, ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: * tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; * lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Reeglina on lepinguga seotud tegevustel võimalik rohkem kulutusi liigitada otseste kulutuste alla, seega on väiksem kaudsete kulude osakaal; * partii kuluarvestuseks kasutatakse siis, kui sarnaseid tooteid toodetakse ühe partiina. Partii kuluarvestust kasutatakse näiteks rõivatööstuses, elektroonikatööstuses jne.
annaabi.ee 
