organisatsioonidega. Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 1. aprillil 2010.a. heaks vägivalla vähendamise arengukava, milles tuuakse välja strateegilised eesmärgid inimkaubanduse vastases võitluses ja määratletakse nende eesmärkide saavutamiseks peamised meetmed ja tegevused aastatel 2010-2014. Antud arengukavale eelnes inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava aastateks 2006-2009. 2006.-2008. aastal viiakse Põhja- ja Baltimaades läbi projekt seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil kaubitsetud naiste toetamise, kaitsmise, turvalise kojupöördumise ja rehabiliteerimise võrgustiku loomiseks. Üks projekti põhiülesandeid on luua regionaalne Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mis ühendaks avaliku sektori institutsioone ja kodanikeühendusi, kes töötavad naistekaubitsemise 6 ohvritega, tegelevad nende toetamise ning rehabiliteerimisega. Regionaalse
INIMKAUBANDUS- MIS SEE ON ? Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad
21.06.2005 00:01 Kirsti Pent, IOM Tallinna esindus Kommenteeri | Loe kommentaare Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud globaalseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse globaalse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid,
füüsiliselt kui ka vaimselt. Ohvreid alandatakse ja häbistatakse pidevalt. 1.2.2 Tagajärjed ohvrite jaoks Inimkaubanduse ohvrile on tagajärjed alati negatiivsed. Ohvritel võib esineda mitmeid psüühilisi ja füüsilisi terviseprobleeme. Inimkaubitsejate küüsist pääsedes ei ole ohvrite mured tihti lõppenud. Ühiskond võib ohvreid rünnata ja neid oma olukorras ise süüdistada. Nad võivad silmitsi seista elu- ja töökoha puudumisega ning rahaliste probleemidega Sageli kaubitsetud ei tunnista endale juhtunut ja käituvad nagu midagi poleks olnudki. Ohvrid on saanud tõsise vaimse trauma. Nad elavad pidevas hirmus ja kartuses, et keegi võib neid uuesti rünnata. Et ohver saaks oma tavaeluga edasi minna, peab ta endale juhtunut tunnistama. 1.2.3 Ohvrite abistamine Et üldse saaks hakata ohvrit abistama, peab ta endale ise tunnistama, et ta on ohver ja olenemata temale suunatud kuriteo raskusest on tal õigus otsida ja saada abi. On palju juhtumeid,
Aruande kohaselt panustati 2010. aastal inimkaubanduse valdkonnas sunniviisilise töö ja tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletava inimkaubanduse olukorra kaardistamisele ning inimkaubandusega kokku puutuvate spetsialistide koolitamisele. Inimkaubanduse juhtumite menetlemisel on mitmel juhul loodud riikidevahelisi uurimisrühmi, et tegeleda piiriüleste kaasustega. Lisaks alustas 2010. aastal Sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Omapäi saatjata ja kaubitsetud laste eestkostesüsteemi väljatöötamisega. Inimkaubitsemine Eestis aastal 2013 ja 2014 Eesti on sundprostitutsioonile alistatud naiste ning sunnitöö tingimustele alistatud meeste ja naiste päritolu-, transiit- ja sihtriik. Eesti kodakondsusega naised on seksikaubanduse subjektideks Soomes, Luxembourgis, Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. Eesti kodanikest naised olid sunnitud tegelema prostitutsiooniga ka Tallinnas
likvideerida Eesti ja Saksamaa vaheline inimkaubitsejate võrgustik. Üldiselt ei õnnestunud uurimuse käigus koguda oluliselt enam informatsiooni kaubitsejate võrgustikest ning esile ei tulnud eraldi informatsiooni alaealiste kaubitsejate kohta. Inimkaubandusest üldiselt rääkides lahkutakse jõustruktuuride esindajate hinnangul Eestist valdavalt seaduslikult ja enda dokumentidega. Sellistest juhtumites saadakse teada alles siis, kui kaubitsetud isik välisriigist tagasipöördumistunnistusega naaseb. Võltsitud dokumendid tulevad mängu eelkõige juhul, kui Eestis elaval inimesel ei ole Eesti kodakondsust, kuna Eesti passiga on võimalik viisavabalt Lääne-Euroopa riikidesse pääseda. Intervjueeritud eksperdi sõnul ei ole piirivalvele teada alaealiste üle piiri kaubitsemise konkreetseid juhtumeid. Kogutud andmete põhjal toimuvad sündmused välismaal vastavalt üldteada skeemile.
annaabi.ee 
