Põgenemine rahakoti eest On ilus päikesepaisteline ilm. Mööda Tallinna vanalinna tänavaid jalutab üks ilus siniste silmade ja heledate pikkade juustega tütarlaps. See on 17-aastane Gerli, kes külastab esmakordselt Tallinna. Ta imetleb keskaegsete hoonete arhitektuuri ja üldist miljööd. Gerli kujutleb end aega, kui linn kuulus veel Hansa liitu ning kuidas sakslased seal kaubitsesid. Korraga ta aga ärkab kujutlustest ja avastab, et kaks pikka meest, üks mustanahaline ja teine ilmselt põliseestlane eemal kätega tema suunas näitavad ning agaralt midagi seletavad. Gerli kohkus ja hakkas kiiresti mööda Pikka jalaga edasi sammuma. Ümber nurga keerates mõistis ta, et ilmselt oli ta endale midagi ette kujutanud. Seisatas korraks ja vaatas lähedal paistvat Aleksander Nevski Katedraali. Jalutas veel natuke edasi ja nägi ühe väikese
mõistatusega: tüdruku süles on kukk, mis on korvis ja korvi sees, kuke all on munad kukk ei mune! Tüdruk ja poiss on otsevaates (ükskõik, kust vaatad, vaatavad nad sulle otsa jälgivad sind). Tüdrukul on seljas mantel ja peas roheka lehviga kübar. Poisil on peas veinipunane müts ja sama värvi mantel, kaelas valge sall. Käes on tal hani ja näppude vahel kiri. Huvitavana tundus tundmatu autori maal "Kaubitsejate väljaajamine templist" 17. sajandist. Kunagi kaubitsesid kaupmehed ja inimesed ka templis, templis olid ka loomad, haiged, hulkurid ning templi ees peeti rahvast kütkestavaid üritusi, et saaks vargaid raha näppama saata. Jumal saatis nad kõik (vargad, hulkurid, loomad...) templist minema tempel peab olema püha paik! Eriti ei meeldinud portreed, need pole peaaegu kunagi suurepärased (minu arvates), tõelised. Näiteks Kirill Ivanovits Golovatsevski (1735-1823) koopia Georg Christoph
Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna
Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna
94% rahvastikust on itaallased. Umbes 20 mln. itaalia päritolu inimesi elab välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on kontsentreeritud neljas suurimas linnas (Rooma, Milano, Napoli, Torino). Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Etruskid saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. 4.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalias elab keskmiselt 197
ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks. Kindel on aga asjaolu, et Novgorod sai tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, sealt edasi Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis laevasõitjad ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed. Viikingid kaubitsesid muuhulgas ka orjadega, kelle nad olid saanud sõjasaagi või andamina slaavi rahvastelt, kelle hulgas viikingid oma äri ajasid. Inglise keeles orja tähistav sõna salve tulenebki sõnas ,,slaavlane". 4.2 Taani ala viikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas Taanlaste mõju oli kõige tugevamini tunda just Inglismaal ja Karl Suure Frangi riigis, kuhu tollal kuulusid lisaks Prantsusmaale ka Saksamaa ja Madalmaad. Esialgu pakkus
annaabi.ee 
