sotsiaalsete- ja keskkonnaprobleemide kohta. KESKKONNAPROBLEEMID SOTSIAALSED PROBLEEMID Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta Ebavõrsuse suurenemine, kodutu, üksindus vee nappus arengumaades Energiavarude liigne kulutamine Kuritegevuse kasv Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine Kohaliku omapära ja kultuuri kadumine Jäätmete ladestamise probleem Kaubastumise süvenemine Linnade pealetung looduskeskkonnale Väikeste poodide, koolide ja muu personaalse teeninduse vähenemine 6. Analüüsi kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust. Selle saate eelneva ja järgneva abil töös vastata ;) 7. Nim eta ja näita kaardil
suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks. Neil on sotsialiseerimisagentide ja poliitilise reaalsuse vahendajatena tähtis roll. Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised
Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid
Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. 4 Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha
32 Domenic Strinati toob oma teoses “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse” välja kolm omavahel seotud argumenti, mis pole küll kõikehõlmavad, kuid on olnud 20. sajandil populaarkultuuri teooriates kesksel kohal. Esimene neist küsib: kust populaarkultuur üldse pärit on, kas ta kerkib “alt” rahva seast, vajub “kõrgelt” eliidi seast või on pigem kahe kihi läbikäimise tulemus? Teine küsimus on seotud kaubastumise mõjuga popkultuurile: kas kau- bana vormistatud kultuuri teke tähendab, et tulususe kriteeriumid on saanud kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks? Või tagab selle kultuuri populaarsuse ülemaailm- seks muutuv turg, sest teeb kättesaadavaks kaubad, mida inimesed tõepoolest tahavad? Kol- mas küsimus on populaarkultuuri ideoloogilises rollis: kas populaarkultuuri eesmärk on rah-
annaabi.ee 
