(lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud
Et võita baltiaadli poolehoidu viis Peeter I läbi restitutsiooni - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Mida positiivset ja mida negatiivset oli balti erikorras? Positiivne Negatiivne · Säilitas siinne kultuur · Eestlaste õiguste piiramine, allasurumine · Tugevnesid kaubasidemed Lääne- · Eestlased pärisorjastati taas Euroopaga · Tagas kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga 8. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda haldusjaotust kaardi järgi. Balti erikord Asehalduskord · Eesti jagunes kaheks kubermanguks: · Eesti jagunes 2-ks kubermanguks: Eestimaa kubermang, mis koosnes 4st Eestimaa kubermang, mis koosnes 5-st
kammkeraamikaga, levis Põhja-Soomes. Iseloomulik vahelduvamatest templijäljenditest 14 ornament, nõu pinnal lohud rühmadena, moodustavad mingeid ornamente. Sageli mustad v punased. Kammkeraamikaga suhteliselt samaaegselt Ida-Soomes asbestkeraamika (u 30001500 eKr). Savis asbestikiud. Õhukeseservalised vastupidavad nõud. Kultuur kestis Ida- Soomes pronksiaja alguseni. Nõusid kaunistati väga lihtsalt. Püüti suuri metsloomi, hülgeid. Kaubasidemed praeguse Venemaa aladega, Lõuna- Skandinaaviaga. Mh toodi sisse tulekivi ja merevaiku. Asulakohtadeks rannad, päikesepoolne külg. Kultuurkiht õhuke. Hoonepõhjad. Mitmeid eri tüüpi hooned. Palju matmispaiku. Ookriga ja ilma. Enamikus siiski ookrit. V panusterohkeid matuseid. Panused: merevaik, tulekivist nooleotsad, rohkesti kiltkivi; sageli keraamikat. Kalmistud kas asulas v pisut eemal. Maetud ka elamutesse. Ruhede jäänused, reejalased. Pikemad retked talvel, oli hõlpsam liikuda
· Uuele vene riigile alusepanijaks oli suurvürst Ivan III 1462-1505 · Peamine eesmärk oli Vene alade ühendamine Moskva ümber · Selleks kasutas absoluutselt kõiki vahendeid, alates kokkulepetest, kasutades tatarlaste sõjavägesid, kuni ise jõudu kasutades · Tema valitsemisaja lõpuks: o 1480 lõppes Mongoli-Tatari ike o Moskvaga liideti Rostovi, Rjazani, Tveri, Verri, Suzdali, Novgorodi ja Pihkva. Hävitati Novgorodi kaubasidemed, sisuliselt oli sellega Hansa lõpp, jõukamad perekonnad hävitati või küüditati. o Moskva suurvürst muutus ainuvalitsejaks. o Pandi alus tsentraliseeritud Vene riigile · Ivan III surma järel tuli troonile tema poeg Vassili III 1505-1533 · Selle surma järel tema poeg Ivan IV ehk Julm 1533 (1547) lasi end tsaariks kroonida-1584 · Tema valitsemisaega iseloomustas:
Igal piirkonnal oli tavalislet oma jumal. Pühakute elulood olid kirjutatud rahvale ettelugemiseks. (pühak alustas vara vaga elu, hülgas ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või palavalt armastatuna) f) Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid mööda soomeugrilaste ning idaslaavalsteni. Kaubandus ja käsitöö oli eraettevõte, aga oli riig kontrolliall. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riig iettekirjutustele. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteednõuded, laenuprotsendi
Britannias olid moodustumas kuningriigid, millest kolm olid üsna võimsad. Kindlused olid asendumas linnakultuuriga, samuti veeti sisse veini, võeti kasutusele Rooma stiilis mündid, ülikkond kasutas ladina tähestikku. Britannia kaguosa ülikkond oli romaniseerumas. Cassius Dio kirjeldab Britanniat roomalikuna juba enne, kui roomlased selle vallutasid. Cunobelinus ühendas kaks vürstiriiki ning rajas pealinna Camoludunumi, millel olid tähtsad kaubasidemed Rooma keisririigiga. 40. aastal ta suri. Tema kaks poega Caratacus ja Togodumnus ründasid atrebaate, kes olid roomasõbralikud. Roomlased jälgisid seda murelikult. Atrebaatide kuningas Verica palus tõenäoliselt roomlastelt abi. Claudius arvas, et seal eriti sõdida ei tule, vaid pigem ülikuid enda poolele kallutada. 43. a kevadel asus ta nelja leegioniga teele. Cunobelinus ühendas trinovantide ja katuvellaunide vürstiriigid, oli ise katuvellaun,
Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia - kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased karjalastega (tekkisid karjala keele aunuse ja lüüdi murre). Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda Vesjegonskini tänase Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13
annaabi.ee 
