Enamasti panid selle mõisnikud ja hiljem kõik saksapärased perekonnanimed eestistati. 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel Eestimaal kujunesid välja 3 suurt laevaehitussadamat : Häädemeeste Pärnu lähedal, Käsmu Põhja-Eestis ja kogu Saaremaa rannik Sõrve poolsaarest Kihelkonnani. Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks. Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida sai läbi Eesti suure hinnaga Venemaale maha müüa. Suure huvi tõttu asutati üle Eesti merekoole ning juba aastal 1868 tegi esimene eestlaste laev reisi Ameerikasse.
Lisaks keskajale omaselt, said nad ka usuõpetust. Nii kodus kui koolis oli peamiseks karistajaks vits. Sarnaselt kõikide teiste keskaegsete seisustega, kasvatati ka kaupmeeste poegi õpipoisi meetodil. Oluline oli taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Kaupmehe õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Noored kaupmehed pidid olema ka head sõdalased, et end kaubareiside ajal kaitsta. Oma oskuste arenedes hakkas poisi isa teda üha enam rakendama, sell võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist. Selleks, et saada meister-kaupmeheks pidi ta saama kasumiga kauplemise oskuse ja selle läbi ka varaanduse ja kinnisvara. 5.1.2. Käsitöölise kasvatus Keskaegse käsitöölise elu oli tsunftisüsteemi tõttu rangelt reglementeeritud. käsitöölise amet oli auväärne, sinna ei võetud näiteks vallaslapsi õpipoisi käendaja või vanem
siirdevormilised laulud. Neis leidub küll veel regivärsi tunnuseid, näiteks (kohatist) algriimi ja parallelismi, puudub aga iseloomulik värsimõõt. Uuteks nähtusteks on (ebajärjekindlalt kasutatud) lõppriim ja lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest ja refräänidest. Sellised on nekruti- e. sõdurilaulud, aga ka paljud tantsulaulud e. pilliloo imitatsioonid ja laulumängud. Uue laulustiili omaksvõtul sai oluliseks meresõitude, kaubareiside ja sõjaväeteenistusega naaberrahvastelt toodud repertuaar, oma mõju avaldas pillimuusika (vt. Eesti rahvalaulu seoseid naabritega). Olulisel kohal oli ka kirikliku ja üldisemalt vaimuliku laulu osa. Seoses vennastekoguduse, kirikuvälise kristliku äratusliikumisega levis rahva hulgas vaimulik repertuaar, omaette pärimuseks kujunedes. (vt. Vaimulik laulupärimus) Lõppriimiline rahvalaul levis 19. sajandil. Selle iseloomulikuks tunnuseks on
tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO'ga . 1. Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu Euroopa nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust hakati esimesena kasutama Egeuse mere, läänepoolsete saarte ja rannikumaa, Kreeka ja Traakia kohta. VI sajandil hakkasid joonlased nimetama Euroopaks kõiki Vahemerest põhja pool asuvaid maid. Euroopa tundmaõppimine algas foiniiklaste ja kreeklaste kaubareiside ning kolonisatsiooniga ja jätkus hiljem ümberkaudsete maade allutamisega Rooma võimule. Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri
Moraalsusele kutsuv, levitab religioosseid ideid, astub välja uskmatute vastu, manitseb oma olukorraga rahul olema. Valmid (54), jutud (35), mõistatused Helle grammatikast (124), vähemal määral toetub piiblile. Rahvakirjandusele iseloomulik: praktilised nõuanded küsimus-vastus kujul: mesilastepidamine, loomade ravitsemine. Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne. Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud. Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat kurnamiskorda. Eeskuju on jumalakartlik, kaalutlev inimene. Jumal on olemuselt hea, aga inimene ei taipa jumalaarmu mõtet. Tegelikkus on paheline: ülekohus, südametus jms. Elu karmid vastuolud valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes.